RINNAPIIMAKÜLMIK: Annika Tiit näitab, kuhu pannakse hoiule imetavate emade toodud rinnapiimakotikesed. Foto: Mattias Tammet
Inimesed
28. mai 2013, 06:58

Emapiimapanga loojad: algul öeldi meile, et tulge mõistusele!

Baltikumi ainus rinnapiimapank aitab aastas elule 70–90 last

"Algul oli palju skeptikuid, kes ütlesid, et tulge mõistusele, naised ei tule Eestis ilma rahata annetama. Ja teine müüt oli see, et eestlased ei ole nõus andma oma lastele doonoripiima," meenutab naistekliiniku neonatoloogiaosakonna vanemarst ja Emapiimapanga üks asutajaid Annika Tiit Baltimaade ainsa vastsündinutele rinnapiima hankiva asutuse sünniraskusi. Aga nüüd aitab see aastas ligi sadat imikut.

Ida-Tallinna Keskhaiglas tegutsevale asutusele loovutab rinnapiima aastas umbes 30 doonorit. "Pooled on nende enneaegsete emad, kelle maimukestele oli varem vaja doonoripiima. Just need emad mõistavadki rinnapiima olulisust. Ja kui ühel hetkel on neil siis endil võimalus annetada, teevad nad seda suurima rõõmuga,"

räägib Annika Tiit, ja selgitab, et enneaegseid lapsi saabki toita vaid varasemalt doonorilt saadud piimaga. Nii et emad teevad justkui heateo vastu heateo.

Rinnapiima ei visata kunagi ära

"Müts maha nende emade ees, kes tulevad oma väikese lapse kõrvalt siia veel piima tooma!" lisab dr Tiit heldinult. Sarnaselt veredoonorlusega on ka rinnapiimadoonorlus tasuta – midagi muud peale hea tunde ei saa. Ja ega naised ootagi.

Üks ema toob Emapiimapanka korraga 5–10 kotikest, milles on 150 milliliitrit piima, vastsündinu sööb esimestel päevadel aga korraga 10 milliliitrit. Seega tundub piima jätkuvat, kuid varude suurus on üsna kõikuv.

"Esimestel päevadel saavad doonoripiima kõik lapsed, kes on sündinud varem kui 32. rasedusnädalal. Kui meil on rohkem piima, siis pakume ka suurematele enneaegsetele," selgitab Annika Tiit.

Ta toonitab, et rinnapiim on Emapiimapangale lausa kullaväärtusega ja nad pole seda mitte kunagi ära visanud. Aastas toidetakse doonoripiimaga keskmiselt 70 –90 last.

Rinnapiima loovutamisel on doonoritele kehtestatud kindlad reeglid (näiteks ei tohi pruukida alkoholi ega võtta ravimeid, olla suitsetaja ega taimetoitlane) ning lisaks kontrollitakse vereanalüüsiga, ega ema veres ole selliseid viirusi, mida rinnapiimaga edasi kantakse. Emapiimapank eelistab eelkõige neid naisi, kelle oma lapsed on alla poole aasta vanad, ent ära ei põlata kedagi, kes heast tahtest tulevad.

Imetavad naised, kes soovivad Emapiimapangale oma piima annetada, ei pea rinnapiima kogumiseks üldse mitte haiglasse kohale tulema – protseduuri saab läbi viia oma kodus. Haigla annab kaasa ka termokotikesed ja rinnapiimapumba, mille juppe tuleb iga päev keeta. Et hoida puhtust.

Rinnapiim säilib kuus kuud

"Elektrilise rinnapiimapumba eeliseks on see, et naisel on käed vabad – ta ei pea ise mingit lisatööd tegema. Nüüdisaegsed pumbad ongi sellised, et nad imiteerivad võimalikult palju lapse imemisjõudu ja selle rütmi," kirjeldab arst. Tema sõnul pole aga paljud emad elektrilisest rinnapiimapumbast tegelikult huvitatud ja eelistavad hoopis käsipumpa.

Piim tuuakse haiglasse külmutatult. Siis hakatakse seda testima. "Rinnapiim pole ju steriilne, baktereid on seal ikka. Aga teatud bakterite osa ei tohi olla väga suur, sest see piim läheb ju enneaegsetele lastele," räägib dr Tiit.

Külmutatud piim tuleb seejärel toatemperatuuril üles sulatada. Siis see pastöriseeritakse ehk kuumutatakse 62 kraadi juures ning seejärel jahutatakse jälle maha.

Edasi läheb piim järjekordsesse külmikusse ning pärast uut ülessulatamist võib seda lapsele anda. "Me külmutame piima kaks korda, aga see on lubatud," kinnitab arst.

Rinnapiim säilib vastavates tingimustes kuus kuud.

Emapiimapanga töösse ei usutud

Emapiimapanga peaarst Annika Tiit tõdeb, et kui nad 2010. aastal Baltimaade esimese Emapiimapangaga algust tegid, oli palju inimesi, kes neisse ei uskunud.

"Algul oli palju skeptikuid, kes ütlesid, et tulge mõistusele, naised ei tule Eestis ilma rahata annetama. Ja teine müüt oli see, et eestlased ei ole nõus andma oma lastele doonoripiima," meenutab dr Tiit, kelle sõnul on näiteks Rootsis 28 niisugust asutust. "Nüüd oleme tõestanud, et need arvamused olid alusetud," lisab ta uhkelt. Annika Tiidu ligi kolme aasta pikkuse praktika kestel on üksainus naine keeldunud oma lapsele doonoripiima andmisest.

"Loomulikult eelistame ikka oma ema piima, aga alati ei ole see võimalik. Senikaua, kuni emal tekib rinnapiim, anname enneaegsetele doonoripiima," ütleb dr Tiit.

Tema sõnul on alternatiiviks anda ka kunsttoitu, kuid enneaegsetele lastele on emapiim väga olulise tähtsusega.