Beat Service Foto: Yuri Hahhalev
Inimesed
25. mai 2013, 07:57

Beat Service: Trance oli esimene, mis mul kananaha ihule ajas

Pärnust pärit DJ troonib elektroonilise tantsumuusika maailma tipus juba kolmandat aastat

Pärnust pärit produtsent ja DJ Madis Sillamo (30), keda trance-maailmas teatakse artistinime Beat Service all, tegeleb tavaelus raadioreklaamide tootmise ja telereklaamide helindamisega. Aga viimasel kolmel aastal on Beat Service oma lugudega tõusnud maailma suurima elektroonilise tantsumuusika online-poe Beatport Trance Top 100 edetabeli esikümnesse.

Intervjuu tegemise ajaks on Beat Service just naasnud Hollandist, DJ Armin van Buureni legendaarse raadiosaate "A State of Trance" 600. episoodi eetrissemineku puhul korraldatud suurürituste sarja "ASOT 600" grandioosselt finaalšõult "Den Boschis", kus ta keerutas plaate kõrvuti maailma tuntuimate nimedega trance-muusikas – Cosmic Gate, Aly & Fila, Dash Berlin jt.

"Neli erinevat lava ja üle 30 000 trance-fänni ühe katuse all – kes on kohal käinud, see teab, millest räägin. Rahvas tuleb kokku, viskab näppu, laulab kaasa, lipud lehvivad, toetust avaldavad sildid masside sees. See tunne on võimas!" kirjeldab Sillamo sealset atmosfääri.

DJsid presenteeritakse tänapäeval sama võimsalt kui rokkstaare, ehk isegi veel võimsamalt. Oma osa mängib ka see, et suurnimed ei piirdu oma ülesastumistel enam üksnes DJ-setiga, vaid käiku lähevad kõikvõimalikud šõuelemendid vokaalist ja instrumentidest ilutulestikeni välja. Aga kuidas üks DJ üldse maailmatasemel tuntust kogub? Vaja on tänapäevaseid ja kvaliteetseid produktsioone, aastaid pühendumust ja loomulikult häid kontakte, seletab Sillamo.

Esimesed edusammud

Oma DJ-tegevuse algusaegu meenutades läheb ta mõtetes tagasi teismeliseikka, kui 17aastasena sai kooliraadios ja koolipidudel alustatud. Sealt arenes asi edasi ööklubidesse – algul noortepeod ja siis juba õhtused "tavapeod". Innustust andis juurde üks DJ-võistlus Pärnus, mille Sillamo kinni pani.

Esimesed sammud produtseerimisel olid tagasihoidlikud – ta kirjeldab, kuidas alguses sai käidud sõprade juures kätt harjutamas ja programme katsetamas. "Üks sõber oli kohaliku keskkooli arvutiklassi administraator ja õhtuti käisin seal nikerdamas oma esimest lugu, mis ei kannata tänapäeval muidugi mingit kriitikat."

See kõik oli 2001. aasta paiku, kuid esimeste tõsiseltvõetavate produktsioonideni kulus veel tükk aega, kuna muusikaga sai Sillamo toona tegelda harva, kui tööst vaba aega üle jäi.

Kui ta DJ-tööd alustas, ei olnud muud valikut kui popmuusika, mida iga päev raadiost lasti. Ainult see tagas ühele DJ-le mingigi töö ja väikese sissetuleku. Trance oma võimsate sound’ide ja väga meloodiliste käikudega tuli Sillamo ellu aastaid hiljem ja oli tema jaoks armastus esimesest silmapilgust.

"See oli esimene muusikastiil, mis mul kananaha ihule ajas," tunnistab Sillamo. Taevakanalist VIVA nähtud Saksa trance-artistid, nagu Kai Tracid ja Watergate, jätsid sügava mulje. "Peale Paul Van Dyki "For an Angel’i" ja Gouryella "Gouryella" kuulmist ei olnud mingit kahtlust, et see on täpselt see muusika, millega ma tahan tegelda. Nimetatud kaks lugu on muide siiani mu kõigi aegade lemmikud," kinnitab Sillamo.

Ühena esimestest suurematest mõjutajatest mainib ta ka Scooteri loomingut 1990. aastate keskpaigast. Esimene oma-ostetud kassettki oli Scooterilt. "Kasseti nime ma ei mäleta, kuid tean, et ostsin selle vaid tänu loole "Friends", mis oli tol ajal ikka üle prahi," naerab Sillamo. Nagu sel perioodil üldiselt kombeks oli, nii muretses ka tema endale muusikat "suvalise turuärika auto pagasnikus asuvatest kastidest".

"Originaalplaadid olid lihtsalt liiga kallid ja see oli ainuke taskukohane variant, eriti kui huvitusid uuest trance-muusikast või analoogsetest stiilidest. Sel ajal puudus ka internetist allalaadimise võimalus."

DJ-amet nõuab pühendumust

Iga DJ töömeetodid on erinevad. Oma tööprotsessi kirjeldab Sillamo nõnda, et miksimine käib muidugi laval, kuid tracklist’i mõtleb ta enne pulti minekut alati põhjalikult läbi, olenevalt ürituse iseloomust.

Elektroonilise tantsumuusika (EDM) seis pole Madis Sillamo hinnangul Eestis kiita. Korralikku EDM-festivali, mis tõmbaks kohale huvilisi naaberriikidest, meil pole. Ka Eesti väiksus seab siin omad piirid. "Kui võtta arvesse teatud raadiojaamade tantsuõhtuid eestlaslike joristamislugudega, siis kindlasti tantsumuusika eksisteerib ja tal läheb ka üsna hästi. Kui aga vaadata, mis laiemas maailmas tantsumuusika kategooriasse lahterdatakse, siis on Eestis asi üsna täbar," on Sillamo veendunud.

Tema sõnul piisab "tipptegijate" kokkulugemiseks ühe käe sõrmedest, kuid põhjust ei oska ta välja tuua – on see siis tingitud talentide vähesusest või lihtsalt vähesest pealehakkamisest.

Siiski on ka midagi positiivset. Tantsumuusika üldise arenguga Eesti turul võib Sillamo arvates juba rahule hakata jääma. Viimase aasta jooksul on Eestis paar korralikku EDM-üritust toimunud ning saladuskatte all lubab Sillamo, et sel aastal võib siinmail veel kohata päris mitut suuremat EDM-nime. "Hea on näha, et ka Eesti publiku huvi on suurenenud, ei tea, kas siis noorema põlvkonna pealekasvu tõttu või on lihtsalt üldine maitse paranenud," ütleb ta.

Kuidas on aga lood EDMi üldise kuvandiga? "Nii Eestis kui mujal maailmas on sõna EDM üsna kommertsliku maiguga," arvab Sillamo.

"Kui reklaamitakse trance, techno, drum & bass või dubstep-üritust, siis usun, et paljude jaoks on tegemist järjekordse "narkoüritusega", kui aga asja kohta öeldakse EDM, siis kõlab see justkui paremini," mõtiskleb ta.

EDM areneb kiirelt

EDM (electronic dance music) on oma olemuselt katusmõiste, mis koondab lugematul hulgal eri stiile. Igaühel neist on oma kuulajaskond, ajalugu ja muusikalised eripärad. Sillamo on aga EDMi üldisele seisule hinnangut andes nõus väitega, et teadmatusest kiputakse pahatihti kõiki žanre ühte patta panema. "Samas, kuna kogu tantsumuusika on läinud massidesse ja muutunud järjest kommertslikumaks, siis ongi võib-olla hea koondada kõik ühtse nimetuse taha," arvab Sillamo.

Tulevikku vaadates on ta optimistlik. "Selge on see, et uusi tegijaid ja samuti uusi lõpmatuseni lahterdatavaid stiile tuleb järjest peale. Juba praegu ei jõua neil kõigil enam silma peal hoida. Samas on hea, et uued tegijad toovad juurde ka uusi ideid," ütleb Sillamo.