VÕITA ON ROHKEM KUI KAOTADA: Angelina Jolie’ otsus teha vähi vältimiseks rinnaoperatsioon, oli tema vähiriski arvestades täiesti arusaadav. Foto: Outnow.ch
Inimesed
25. mai 2013, 07:57

Lahingu vähiga võidab vähk. Inimene saab aga võita vähemalt aastakümneid (14)

Vähki ennetades ja vähiga võideldes peab arvestama personaalsete riskiteguritega

Filmidiiva Angelina Jolie käitub rindasid ja munasarjasid ära lõigata lastes täiesti mõistlikult, kinnitavad hematoloogia-onkoloogia professor Hele Everaus ning rinnavähi spetsialist ja vähiliidu nõunik Tiiu-Liis Tigane.

Suur risk haigestuda nõuab suuri ohvreid. Sest iga operatsioon muljub organismi jälje, mis võib olla palju sügavam kui nahapinnale jääv lõikearm.

Ehkki Everaus ega Tigane ei tea Eestis ainsatki juhtumit, kus keegi daam oleks lasknud vähihirmus endal rinnad ja munasarjad ära lõigata, pole sellised ettevaatavalt ennetavad operatsioonid mingid imeasjad. Everaus pakub, et USAs on tehtud taolisi lõikusi sadu. Vajadusel saaksid ka Eesti arstid taolisetööga eeskujulikult hakkama: teadmised, käsitööoskus ja tehnika on suuremates haiglates olemas.

Riski tuleb mõistlikult hinnata

Seega: kahtlused, et Jolie on rakendatud seninägematu meditsiinilise meetodi või tehnoloogia või taastusravimite reklaamimise vankri ette, pole just ülearu põhjendatud.

Küsimus on lihtsalt operatsiooni vajalikkuses ehk mõistlikkuses.Tiiu-Liis Tigane peab Õhtulehe palvel naiste rinnavähki haigestumise riskist väikese loengu, mille lühikonspekt on selline.

Rinnavähki haigestutakse laias laastus kahte moodi.

90 protsendil juhtudest on rinnavähi teke ennustamatu – ta saab alguse elu jooksul rakkudes aset leidnud geenimuutuse tagajärjel. See tähendab seda, et naine võib saada rinnavähi, aga tõenäoliselt ei saa: Euroopa Liidus tehtud

uuringud näitavad, et naise keskmine risk haigestuda elu jooksul rinnavähki on 10 protsenti ja munasarjavähki 1,5 protsenti.

5–10 protsendil juhtudest on rinnavähk ja 10 protsendil juhtudest munasarjavähk pärilikud. See tähendab, et naine juba sünnib mutatsiooniga geenides BRCA1 ja/või BRCA2. Angelina Jolie’l, kelle ema suri 56aastaselt munasarjavähki, on geeni BRCA1 kahjustus. See tähendab, et Angelina risk haigestuda rinnavähki on 70. eluaastaks kuni 85 protsenti ja munasarjavähki kuni 63 protsenti.

Geeni BRCA2 mutatsiooni korral on tõenäosus saada rinnavähk 70. eluaastaks 84 protsenti ja munasarjavähk 27 protsenti.

"Angelina käitus täiesti õigesti," resümeerib Tiiu-Liis Tigane ja kirjeldab filmidiiva operatsiooni: "Mastektoomia käigus lõigatakse ära rinnanäärmed ja rinnalihase alla viiakse ekspander." Ekspander on rinnakujuline kotike, mida saab suurendada ja mille asemele viiakse hiljem protees.

Angelina Jolie on teatanud kavast lasta eemaldada ka munasarjad, sest tal tuvastatud geenimutatsioon vihjab suurenenud munasarjavähi riskile. See on aga juba ohtlikum märk, sest kui rinnavähk on sageli üsna hõlpsasti avastatav ja varases staadiumis edukalt ravitav, siis munasarjavähile saadakse enamasti jaole siis, kui ta on oma sõrad juba üsna laiali sirutanud. Teisiti öeldes: munasarjavähi puhul pole veel leiutatud lihtsat testi, umbes sellist, et tilgutad kolm piiska verd reaktiivile ja kui see läheb roheliseks, on vastus käes. Munasarjavähk oskab jääda pikaks ajaks märkamatuks.

Seega on ka Angelina maha öeldud kava – lasta endalt opereerida munasarjad – vähiriski maandamise seisukohalt mõistlik. Mida tähendab see lõikus aga noorele, juunis 38aastaseks saavale naisele?

Tiiu-Liis Tigane möönab, et see operatsioon ei pruugi mööduda patsiendile ebamugavate kaasnähtudeta ja on võimalik, et mõte seksile ei pruugi niipea pähe tulla.

"See ei ole samavõrdne operatsioon kui meesterahval munandite ära lõikamine, aga teatavad kliimaksile omased kehalised ebamugavad nähud ja sümptomid võivad suure tõenäosusega tekkida küll," dotseerib Tigane. Prognoosides, et soov seksida siiski taastub: "Mingil määral toodavad östrogeenseid hormoone neerupealised ja tavaliselt turgutatakse taolist patsienti ka hormoonravimitega."

Doktor Tigane paneb südamele, et naine, kelle ema või õde on haigestunud rinnavähki, peaks kindlasti käima vähemalt iga poolteise aasta tagant arstlikus kontrollis.

Igapäevane vähihirm tekitab samuti vähki

Kahjuks on vähk salakaval ja tegelikult paratamatu haigus, nii et ka sage seire aitab – meditsiini praeguste teadmiste juures – vaid mõnel juhul. Õnneks tuleb teadmisi iga päev aina juurde.

"Tänavuse aasta sees avaldatud publikatsioonides on märgitud 80 uut erinevat geneetilist markerit, mis aitavad määrata vähiriski," teatab professor Hele Everaus. See tähendab, et konkreetse inimese põhjalikul uurimisel saab talle öelda: teil on teie eluviiside juures kõrgendatud risk haigestuda sellisesse ja sellisesse kasvajasse.

Usutavasti on juba nelja-viie aasta pärast need 80 uut vähiriskimarkerit igapäevameditsiinis kasutusel.

Vähiga enamasti saab ja alati peabki võitlema, ning selleks on tänapäeval palju võimalusi. Aga paratamatult ei ela inimene igavesti. Kui me ei sureks näiteks kopsupõletikku või südame- ja veresoonkonna haigustesse, sureks me varem või hiljem vähki.

Tõsi, seda riski saab – mõistliku eluea piires – sageli tõhusalt maandada. "Me saame oma elustiiliga mõjutada rakkudes toimuvaid muutusi," lubab professor Everaus.

Soovitades alustuseks: "Jääge oma talupojamõistuse juurde: sööge normaalselt erinevaid asju nii, nagu teile meeldib."

Apteekide käsimüügis pakutavatele vähki ennetavatele preparaatidele pole niisiis suuremat mõtet tormi joosta.

Samamoodi pole tark vähki paaniliselt karta. "Igapäevase hirmuga stressi tekitamine on ka üks vähki soodustav faktor," teab Everaus.

"Stressi käigus vabanevad erinevad hormoonid ja närvisüsteemi rakke reguleerivad ained, mis kõik mõjutavad organismi immuunsüsteemi. Nad valmistuvad kaitseks kellegi organismi ähvardava vastu, aga kui seda kaitset pole vaja, siis nad hakkavad ise ründama ja võivad rünnata valesid asju."

Everaus soovitab vähivastases võitluses järgida kõigepealt valemit: "Süüa hästi, magada korralikult ja tunda teistest inimestest rõõmu!"

Lõplik vältimine on võimatu

Hingake sügavalt sisse!

Väga ettevaatamatu – te lõite praegu eelduse sadade vähikollete sünniks üle kogu organismi. Hingamisel ehk hapnikul põhinevate keemiliste protsesside käigus satub organismi hulgaliselt vabu radikaale – äärmiselt reaktsioonivõimelisi ühendeid, kes reageerivad kõigega, mis vähegi ette satub.

Trehvavad vabad radikaalid rakutuuma, lõhuvad nad ära DNA. Vigase DNAga rakust võib aga alguse saada kasvaja.

Kuid hingamine pole kaugeltki ainus riskantne tegevus, mis elu jooksul ette tuleb. Üsna ebatervislik on sattuda kas või päikese kätte.

Teisisõnu: inimese kehas on ümmarguselt 50 000 000 000 000 (5 x 10 astmes 13) rakku ja alatasa saab pärilikkusaine neis eri põhjustel suuremal või vähemal määral kahjustada. Seega – vähikoldeid võib tekkida iga hetk.

Parem on selle peale mitte mõelda ja elada rahuldustpakkuvat tervislikku elu.