GALERII: Mõmmi, Rebase-Rein ja paljud teised suured sõbrad Gunta Randla juubelinäitusel

Näituse avamisele olid saabunud kunstniku kunagised kolleegid ja praegused teletegijad. Pilte näituse avamisest vaadake SIIT.

Välja on pandud fotod, lavastuste kostüümid ja kõigile tuntud nukukangelased. Märgilisi lavastusi meenutatakse videopildis. Emotsionaalne ja hariv näitus annab võimaluse piiluda ka kunstniku töö eesriide taha, ning külastaja saab mängida spetsiaalselt näituse jaoks valmistatud nukkudega ja panna kokku piltmõistatusi.

Esimene telesaade, mille Gunta Randla kujundas, oli ETV eetris 1968. aastal. "Režissöör oli Virve Koppel. Teemaks kellad. Tegin ise vineerist ja papist kellad, neid ma riputasin, ei saanud sügavusest hästi aru. Aga olid ka esinejad, ja mingi pildi aja kulgemisest suutsin luua," mäletab Randla.

Esimene lastelavastus, mille Gunta Randla kujundas, oli "Õnnelik lõpp" (1972). Sellest sai alguse aastakümnete pikkune töö lastesaadete ja -lavastuste kujundajana. ETV lasteprogrammist tuttavate ja mitut põlvkonda kasvatanud nukk-tähed on tema tehtu hulgas tähtsal kohal.

Tuntumad lastesaated, mille kujundamisel ja loomisel on Randla kaasa aidanud, on "Mõmmi ja aabits" (1973-1976), "Väike nõid" (1975), "Meie maja tsirkus" (1977), "Onu Tik-Taki seiklused" (1981), "Kõige suurem sõber" (1988), "Hei, pöialpoisid" (1988) ja "Kadekops" (1990).

Gunta Randla oli ka mängufilmi "Arabella, mereröövli tütar" (1982) kunstnik.

„See on puhtalt kunstiline käsitöö," lausus Gunta Randla tehtut iseloomustades. „Aegade jooksul loodud kangelased on enamasti ERRi muuseumi nukutoas, kus tutvustatakse ekraaninukkusid, televisiooni arengulugu ja lastelavastusi. Ka kostüümid ja maskid on vaatamiseks ning lugude seletamiseks välja pandud. Ja dekoratsioonid ka, milleta pole ju õiget keskkonda."

Oma lemmikuteks peab Randla naiivsevõitu, kuid südamlikke nukke, kes armsa oleku ja sooja hingega oskavad pugeda ka laste südameisse.