Vastne saatejuht Priit Rand: "Natuke oli Elmari raadiosse töölepääs eluküsimus küll." (10)

Ehkki esmapilgul tundub, et saatejuhikonkursi võit oli kui lapsemäng, siis tegelikult olid lood hoopis keerulisemad. Üle kuu aja kestnud kampaania "Elmar otsib Elmarit!", mille auhinnaks oli töökoht Elmaris, tõi raadiosse üle 300 soovija CV. Elmarlased kohtusid neist sajaga, siis valiti välja 25, seejärel 12 ja lõpuks kuus finalisti. Möödunud reedel selgus kaks superfinalisti ning pärast eetrikatsetusi valisid kuulajad uueks saatejuhiks Priidu.

"Pidin kuu aega pingutama," sõnab vastne saatejuht, kel end konkursi vältel nii tulevastele kolleegidele kui ka kuulajatele otse-eetris tõestada tuli. Proovides läbi hommiku-, päeva- ja õhtusaated. "Ega ma kõiki asju selle kuuga päris selgeks saanud, aga selgeks sai see, et mulle siin töötada meeldib."

Hommikune ärkamine ei peluta

Konkursikadalipu läbinuna teab ta öelda, et just hommikused äratajasaated on päris rasked. "Tuled mingi hetk omast keskkonnast siia ja pead kohe hakkama hulluks ajakirjanikuks –

uudised, ilmateade, intervjuud... Pean silmas, et kõik see tuleb korraga ning see on tihe töö," kirjeldab Priit varahommikust laviini, mille sees saatejuht peab ellu jääma. "Eks kohv aitab, ning eks see kõik ole ka mäng ja trikitamine. Eks kõik olene töökaaslastestki – osaga on eetriväliselt mürgel, teistega on rahulikum. Aga kõik alles kujuneb."

Hommikune varane ärkamine Priitu ei peluta. "Minu rekordäratus on olnud kell kolm öösel, et tööle minna," naerab ta. "Lõhetehases Tasmaanias. Ses mõttes olen kõike proovinud." Ekstreemsustega harjus ta oma kahe ja poole aasta pikkuse maailmarännu jooksul, kui viibis järjest Austraalias, Araabia Ühend-emiraatides, Tais ja Uus-Meremaal. "Ses mõttes oli see kõik kokku vaheldusrikkam ja huvitavam kui üksnes Austraalia retk. Pool aastat Uus-Meremaal koos maavärina ja hullumeelsete vaadetega lisab kindlasti vürtsi."

Tegelikult käis tal äsjase konkursi ajal korduvalt peast läbi mõte uuesti reisile minna. Juhul, kui raadiotöö peaks kättesaamatuks jääma. Priit muigab, et kuuajase konkursi aegu oli kordi, mil tal põlv pingest värises. Põhjusel, et mõneti oli raadiosse töölepääs talle ülitähtis. Ehk lausa eluküsimus? "Kui tekib eetriaegade vahe, siis jääb sinna palju kodust praadimist. Ja tulevikule mõtlemist," kõneleb ta. "Kuna mul tööd ei olnud, siis sellest otsusest sõltus päris palju. Kas ma jään Eestisse, kas ma jään Tartusse, lähen uuesti rändama või mis üldse saab või mis ma siis edasi teen. Natuke oli Elmari raadiosse pääs eluküsimus küll."

Sõbrad innustasid takka

Tõsi, raadio Elmar pole üldsegi mitte esimene raadiojaam, kus Priit on eetrit täitnud. Tema varasem kogemus on pärit raadiost Sun FM. "Olin seal pool aastat, siis pandi see erajaam majandusraskuste pärast kinni," räägib ta. "Aga seal töötada oli päris lõbus."

Mis aga raadiosse Elmar puutub, siis tunnistab Priit, et selle jaama innukas kuulaja ta varem polnud. "Suvel ikka vahel kuulasime sõprade seltsis," meenutab ta. "Ilmselt ei olnud ma päris Elmari sihtgrupp." Kuidas aga sõbrad suhtusid, kui kuulsid, et üks seltskonnast end raadio Elmar katsetele sätib? "Hästi!" kõlab Priidu kiire vastus. "Mind innustati, et äge mõte, mine muidugi ja elame sulle kaasa. Ainult head öeldi."

Nüüd, kui Priit on kuu aega Elmari vahet käinud, on tema sõpradegi raadioeelistused muutunud. "Eks nad ole selle kuu ajaga ära harjunud, nii et ikka vahel rullitakse raadio Elmari peale." Eile kella kolmest seitsmeni oli sõpradel igal juhul põhjust Elmarit mitu tundi kuulata, sest Priit tegi saatejuhina oma esimest tööpäeva.

Priit Rand

Sündinud 22. juulil 1984 Tartus

2000–2003 Kuressaare gümnaasium

2003–2007 Tartu Ülikool, klassikalise filoloogia bakalaureus

Töötanud uste ja akende restaureerijana, saatejuhina, maaklerina ning hooajatöölisena Austraalia veinitehases ja puuviljafarmis, Uus-Meremaa keemiatehases ja puuviljafarmis ning Tasmaania kalatehases.

Harrastab laulmist ja pillimängu (saksofon, flöödid), puuskulptuuride tegemist, fotograafiat, jalgrattasporti, disc-golfi, ujumist, matkamist ja reisimist.