Eestis eutanaasiat palunud mees on praegu õnnelik, et riik ta palvet ei rahuldanud (18)

Reisalul on sõnum meie riigile: hoolitseda tuleb elavate inimeste eest, et sellised soovid üldse ei tekiks, vahendab TV3 "Seitsmesed uudised". Mehe sõnul on Eestis haiged inimesed valiku ees: kas osta ravimeid või süüa. Sellised valikud lükkavad inimese musta masendusse. „Mul endalgi on kuu lõpul sageli valik, kas elu või toit," rääkis Reisalu.

Riik ei pea tegelema inimese surma, vaid inimese eluga ning hooldekodudes inimeste inimväärse eluga - et inimene ei tunneks end seal hüljatuna, räägib Reisalu.

Mees mõtles eutanaasiale mitu kuud, kui ta 2009. aastal haiglast välja tuli. „Siis ma hakkasin neid mõtteid mõlgutama. Tõesti, kopp oli ees kõigist neist valudest... mitte midagi teha ei saa... Pluss veel muud hädad kõrval, nõrkus," rääkis ta. „Kui vaatasin peeglisse, siis lihtsalt masendus tuli, kui nägin, kuhu see kõik teel on."

Eutanaasia avaldust tehes teadis Toomas, et kogu protsess on pikaajaline - et aega võib otsustamiseks minna paar-kolm aastat. 2010. aasta maist-juunist hakkas tal aga enesetunne paremaks minema. "See oli küll üllatus," rääkis ta.

Sama aasta mais või juunis otsustas kohus, et ei luba eutanaasiat. Juunis hakkas Toomas Reisalu õhtuti pool tundi treenimas käima.

Reisalut ei hämmasta, et arstid pole talle diagnoosi pannud. Meditsiinil on tema sõnul palju läbiuurimata alasid. Praeguseks on ta aga õnnelik, et riik eutanaasia kasuks ei otsustanud.