Inimesed
Vaata galeriid!

Kirjanik Indrek Hargla raske elu Pirita nunnakloostris (4)

Jaanus Kulli, 2. mai 2013 06:59
KERGE POLE KUSAGIL: Ka raamatu esitlusel pidi Indrek Hargla väsimatult kirjutama, parasjagu on autorgammi järjekord jõudnud Eesti Draamateatri direktori Rein Ojani. Foto: Arno Saar
"Kõige raskem apteeker Melchiori viimase raamatu kirjutamisel oli elada sisse keskaegse nunnakloostri maailma. Tunda nii, nagu inimesed seal ennast tundsid ja mõelda mõtteid, mida nunnad tollal mõtlesid," tunnistas kirjanik Indrek Hargla oma uue romaani "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" esitlusel restoranis Olde Hansa.

"Sest tegelikult Pirita kloostri siseelu kohta pole midagi suurt teada. Kõik see, mis selles raamatus sees, on minu kujutlusvõime ja kui seal on midagi viltu ajaloolise tõega, siis vastutan selle eest üksinda mina ise," märkis mungarüüsse mähkunud Hargla restorani keskaegsete müüride vahel raamatu esitlusel.

"Pirita klooster on Eesti ajaloos olnud väga tähtsal kohal. See ehitis on üldse üks kesksemaid ja tähtsamaid meie keskaegsest Eestist, aga kahjuks ühe või teise raamatu või filmi mõjul on sellest kloostrist kujunenud väär arusaam. Et seal hoiti inimesi väevõimuga kinni ja neid nüpeldati ning nendega tehti igasuguseid muid koledaid asju," tõdes Hargla. "Ma ei saa öelda, et ma oleks seda teinud puhtast missioonitundest, aga kirjanikuna pead sa tihiti astuma vastu teatud levinud müütidele. Tihti kuuled, et keskajal ei eksisteerinud rahvusi, et ei tuntud lapsepõlve mõistet, et see oli üks vaimupime aeg. Mina isiklikult seda ei usu ja tõeks ei arva. Klooster sai eksisteerida ainult siis, kui inimesed olid sinna läinud vabatahtlikult, öeldes lahti kõigist sellest, mis jäi kloostrimüüride taha." Hargla sõnul oli ennast kirjanikuna mõtlema panna nii, nagu inimesed kloostris võisid mõelda, päris raske katsumus.

Raamatu kohta, mille oled kirjutanud, ei oskagi midagi suurt ja tarka öelda, lisas Hargla. "Kui sa seda kirjutad, on ta sul peas, siis sa elad selles maailmas, oled selles igat moodi kinni ning kui loole viimaks punkti paned ja ta lahti lased, siis ikka selleks, et juba teised sellest kinni haaraksid," kirjeldas raamatu autor vaid killukest teose sünniprotsessist.

Peas keerleb juba kolm-neli järgmist Melchiori lugu

"Raamatu sisust ei tahaks väga palju ette ära rääkida. Sest ta on kirjutatud nii, et ei ole teada, mis võib juhtuda järgmisel leheküljel," ei teinud autor saladust, et lugu pakub kuhjaga saladusi ja üllatusi. Millede kokkukerimisel aitasid Hargla sõnul teda toimetaja Siiri Rebane, kes kohendas ladina keelt, mida on Hargla sõnul raamatus päris rohkelt. "Palju ajaloolisi mõtteid aitas mul lõpuni mõelda Juhan Kreem ning kunstnik Anne Pikkov joonistas kaardid, et millestki oleks aru saada."

Õhtulehele tunnistas Indrek Hargla, et iga uut Melchiori raamatut on olnud pigem raske kirjutada. "Sest see maailm läheb mu peas kogu aeg suuremaks ja ebaolulisi asju tuleb järjest kõrvale heita. Raskus tähendab ennekõike seda, et sa pead kogu aeg midagi uut välja mõtlema, mis kriminaalromaanis eeldatavalt töötaks. Aga et krimkasid on maailmas kirjutatud nii tohutult palju, siis on väga raske siin midagi täiesti enneolematut välja mõelda."

Sellegipoolest ei peaks lugeja, kes pole sarja kolme varasema raamatuga tutvust teinud, Hargla sõnul pelgama võtta esimesena kätte just äsjailmunud "Apteeker Melchiori ja Pirita kägistajat".

Kirjaniku sõnul on tal peas keerlemas juba kolm-neli järgmist Melchiori raamatut, aga millal need konkreetselt kaante vahele jõuavad, ta mõistagi öelda ei osanud. "Sarja järgmine raamat võiks ilmuda ehk aasta pärast," lubas Indrek Hargla samas.

"Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" annotatsioon raamatu tagaküljel ütleb, et Melchiori-sarja neljanda raamatu tegevus toimub aastal 1431, kui Pirita kloostri abtiss Kandis palub püha Birgitta nimel apteekrit, et see aitaks paljastada kägistatud ohvrite mõrtsuka.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee