Inimesed
20. aprill 2013, 08:00

Miks Fitzgeraldi 1925. aasta romaan "Suur Gatsby" meid ka täna lummab? (2)

Filmifännid ootavad hinge kinni pidades maagiliste vaatemängude võlurina tuntud režissööri Baz Luhrmanni tõlgendust Ameerika kirjaniku Francis Scott Fitzgeraldi kultusromaanist "Suur Gatsby". Kuni film eeldatavalt mai keskpaigaks kinodesse jõuab, meenutagem, millest rääkis XX sajandi kuulsamaid romaane ning milline oli teose autori saatus.

"Suur Gatsby" on ühe suurromaani kohta üpris õhuke – oma 50 000 sõnaga on see pigem jutustuse kui täispika romaani mõõtu. Ent teose sisu kõnetab võimsa jõuga kõiki, kes on suurelt unistanud ning siis kõrgelt kukkunud. Peategelase saatus lummab igaüht, kes on end ideaalse armastuse nimel ületanud või muutnud, aga siis avastanud, et armastus oli vaid illusioon.

"See on täiuslik romaan. Selles pole ülearust lauset," on öelnud kirjaniku loomingut uuriva ühingu F. Scott Fitzgerald Society president Ruth Prigozy.

"Suure Gatsby" areeniks on "möirgavad kahekümnendad", mida tuntakse ka džässiajastuna.

Keskne tegelane Jay Gatsby elab New Yorgi külje all ekstravagantses häärberis. Ta on ulmeliselt rikas, milles võib veenduda igaüks, kes satub kontvõõrana tema korraldatud pompoossetele pidudele, kus voolab ojadena šampanja ja mürtsub tantsuorkester. Salapärase Gatsby jõukuse allikas on tema külalistele mõistatuseks, selle kohta ringleb vaid kuulujutte ning Gatsby enese räägitud legend.

Gatsby on mammonat kokku kaapinud ja enda ümber legendi ehitanud suure eesmärgi nimel – võita jõuka seltskonnakaunitari Daisy süda, keda hakkas ihaldama juba ammu, veel vaese noore mehena. Kui aastate eest otsekui õhku haihtunud Gatsby ühtäkki rahakoormaga välja ilmub, on Daisy aga juba abielus rikka ja südametu Tomiga. Armusaaga lõpeb vääramatult traagiliselt ja Gatsby hukkub – tihti ei täitu ilusad unistused seetõttu, et minevik saab meid uuesti kätte.

Romaani hingematvalt kaunis sümbol on silmapiiril terendav roheline dokituli, mida Gatsby igal õhtul ainiti silmitseb – unistus, mis näib juba käeulatuses, aga kui selle järele küünitada, libiseb see jälle kaugemale, et lõpuks igaveseks tabamatuks jääda.

Ka autor oli suur elupõletaja

Gatsby looja Francis Scott Fitzgerald raiskas oma elu ja annet ohjeldamatult, kuni sellest oli tema lühikeseks jäänud elu lõpuaastaiks alles vaid kahetsus. Pärit jõukast keskklassist, sai ta endale lubada mainekat Princetoni ülikooli. Haridustee jäi aga oma hooletuse pärast pooleli ja ta astus armeesse.

Tulevane menukirjanik armus jõuka kohtuniku tütresse Zeldasse, kellest sai tema elu armastus ja ainsa lapse Francese (Scottie) ema. Esimest menu ei tulnud F. Scott Fitzgeraldil kaua oodata – populaarne autor oli ta juba eluajal. Tõsi, siis ei peetud tema menukaimaks teoseks sugugi "Suurt Gatsbyt", mille müük läks üsna kehvasti, vaid hoopis nagu naelapea pihta ajastu vaimu tabanud esikromaani "Siinpool paradiisi". Veel 15 aastat pärast autori surma kogus suur osa eksemplare "Suure Gatsby" esmatrükist kirjastaja pööningul tolmu.

"Võib-olla oli see oma ajast ees. Romaan esitles ajastu võltsi ja tühist fassaadi siis, kui Ameerika oli alles enesekindluse tipus," sedastati aasta tagasi The Telegraphi kolumnis.

Nüüdseks on romaanist saanud klassika, mida müüakse 300 000 eksemplari aastas.

Paraku armastas ka kirjanik ise kerglast elu, glamuuri, pidutsemist ja alkoholi ning raha, mida ta veel teeninudki polnud, vaid kirjastajatelt avansiks mangus. Kõigist neist pahedest sai talle saatuslikuks alkohol, millega ta oli end harjutanud juba tudengipõlves. Mõne biograafi väitel põdes ta ka tuberkuloosi, kuigi teised on selles kahelnud – kirjanik mõelnud tiisikuse endale külge ise, et viinakuradi hävitustööd viisakama rüüga varjata.

F. Scott Fitzgerald suri 1940. aastal 44aastasena infarkti, mis oli arvatavasti kroonilise alkoholipruukimise tagajärg. Tema viies romaan "Viimane magnaat" jäi lõpetamata ja kirjanik lahkus elust masendavas veendumuses, et on läbi kukkunud.

Kas kirjaniku naine oli hull?

Peale "Suure Gatsby" teatakse hästi ka F. Scott Fitzgeraldi viimast ja tema ehk kõige mõtlikumat ja raskepärasemat romaani "Sume on öö", mis jutustab psühhiaatri ja tema vaimuhaige naise traagilise armastuse loo. Arvatakse, et kirjanikule andis ainest tema enda elu Zelda kõrval, kel oli diagnoositud skisofreenia. Ent trükisoojas elulooraamatus väidab autor Therese Anne Fowler, et Zelda polnud skisofreenik, vaid oma ajastu ohver – 1930ndatel olid arusaamad psühhiaatrilistest haigustest mõnevõrra teistsugused kui praegu ning skisofreenikuks tembeldati kergekäeliselt neidki, kellele tänapäeval pandaks diagnoosiks bipolaarne häire või depressioon (emba-kumba Zelda ilmselt põdeski).

The Telegraphi veergudel kirjutab biograaf Fowler, et Zelda elus tuli ette kriise, mil ta ei käitunud mõistlikult, kuid ega ta seepärast veel vaimuhaige olnud. Fowler meenutab ka juba ammu teatavaks saanud fakti, mis Scott Fitzgeraldi geniaalsusele veidi varju heidab – tema teosed, sealhulgas "Suure Gatsby" keskne naiskangelane Daisy, on suuresti laenatud Zelda päevaraamatutest. Mõned biograafid on koguni väitnud, et Zelda, kes elu jooksul samuti ühe romaaniga maha sai, oli neist kahest targem ja andekam, ent ohverdas oma talendi ja potentsiaali mehe nimel. Nende abielu tumestasid Scotti üha sagedasemad armukadeduspursked ja tujud. Pärast seda, kui Zelda pooleldi autobiograafiline romaan "Save Me the Waltz" 1932. aastal ilmus, olevat Scott sellest raevu läinud – mehe meelest oli temal ainuõigus nende ühist elu kirjandusteoste ainesena kasutada.

Saatusel oli ka Zeldale varuks enneaegne ja õudne lõpp – ta hukkus 1948. aastal 47aastasena hooldekodus puhkenud tulekahjus.

Klassika: "Suur Gatsby" sai jälle aktuaalseks

Väärib meenutamist, et nii, nagu lõppes julma kainenemisega Gatsby võlts pillerkaar, järgnes ka mõõdutundetule džässiajastule 1929. aastal ränk hoop: Suure Depressioonina tuntud üleilmne majanduskrahh, mis jättis suure osa ennastimetlevaist priiskajaist üleöö töötuks.

Klassikal on juba kord omadus ikka ja jälle taas aktuaalseks muutuda. Põhjust "Suurt Gatsbyt" meelde tuletada andis hiljutine kriis, millest alles nüüd vähehaaval toibume – Rootsi pankade laenuorgia, Lollidemaa hiigellossid, võlgu võetud luksusautod ja eksootilised puhkusereisid. Ent raha ei toonud armastust ega õnne ei eelmise sajandi algul ega ka tänapäeval.

Vägevaks vaatemänguks kulus 127 miljonit dollarit

10. mail Cannes’i filmifestivalil esilinastuv Austraalia režissööri Baz

Luhrmanni linateos pole esimene "Suure Gatsby" filmiversioon (seninähtuist tuntuim on 1974. aasta ekraniseering, kus peaosades Robert Redford ja Mia Farrow), aga tõenäoliselt saab sellest suurejoonelisim.

Seda lubavad oletada nii 3D-formaadis filmi eelarve (hinnanguliselt 127 miljonit dollarit) kui ka Luhrmanni varasemad meistriteosed "Romeo ja Julia" ja "Moulin Rouge".

Kuigi esialgu oli Luhrmannil plaanis film üles võtta romaani tegevuspaigas New Yorgis, otsustas ta lõpuks Austraalia metropoli Sydney kasuks. Algul lubati filmi juba möödunud aasta detsembriks, kuid ootamatult lükati esilinastus edasi – väidetavalt seetõttu, et kardeti selle jäämist Bondi-filmi "Skyfall" ja "Kääbiku" varju.

Jay Gatsbyt kehastab Leonardo DiCaprio. Tema osatäitmisel usutakse olevat ka Oscari-potentsiaali.