Nõukogude Liidu lehereporter ristis Margaret Thatcheri Raudseks Leediks, kuid brittidele oli ta lihtsalt Maggie – naine, keda kas tuliselt armastati või sama kirglikult vihati. Margaret armastas viskit ja Ronald Reaganit ning vihkas kommunismi ja Euroopa Liitu. Aga milline oli üks eelmise sajandi mõjuvõimsamaid naisi oma lähedaste silmis?
Margaret Thatcher elas 87aastaseks. Vikatimees leidis ta 8. aprilli ennelõunal Londoni luksushotelli Ritz sviidist, kus legendaarne Briti peaminister parajasti voodis lebas ja raamatut luges. Thatcherit tabas ulatuslik ajurabandus. See oli pika hääbumise kurb finaal. Kerge insuldi oli ta saanud juba 2002. aastal ning sellele järgnesid riburada järgmised. Samal aastal märkasid tema lähedased esimesi vihjeid Alzheimeri tõvele, kuid uudispommina jõudis see laiema avalikkuseni alles 2008. aastal Thatcheri tütre Caroli (59) raamatu lehekülgedelt.
Caroli paljastused tekitasid Thatcheri austajates pahameelt, nagu ka mullu valminud vastuoluline eluloofilm "Raudne leedi" peaosas Meryl Streepiga – mõlemad teosed puudutasid valusalt Thatcheri elu viimast aastatosinat varjutanud dementsust, kuigi loo peakangelane ise oli alles elus.
Raamatus kirjutas Carol, et esimest korda pani ta ema mõistuse hägustumist tähele, kui Thatcher kord Falklandi sõja Bosnia omaga sassi ajas: "Pidin vaat et toolilt maha sadama – nii uskumatu tundus näha ema oma mälu ja sõnadega võitlust pidamas. Ta oli siis 75aastane, aga olin teda pidanud ajatuks ning sada protsenti kuulikindlaks." Kontrast Thatcheri kunagise entsüklopeedilise mäluga olnud lõpuks südantmurdev. Halvimatel päevadel suutnud ta kuuldavale tuua vaid poolikuid lauseid, sest enne lõpuni jõudmist oli ta alguse juba unustanud.
Daily Mirrori kirjelduse kohaselt sisustas Thatcher elu lõpuaastaid klassikalist muusikat kuulates või vaatas telerist lemmiksaadet "Songs of Praise" (BBC kristlik saade). Mõnikord lehitses ta ajalehti või luges kirju. Kordamööda külastasid teda mõned lähedased sõbrad. Lapsed käisid külas harva – nii Carol kui ka tema kaksikvend Mark elavad välismaal.
Rokkstaar, kes päästis Suurbritannia
Thatcheri maine on vastuoluline. Hoogsamad imetlejad nimetavad teda oma järelehüüetes rokkstaariks, kes päästis Suurbritannia. "Tal oli rohkem mune kui enamikul tema ajastu meestel," ülistatakse Thatcherit The Daily Beasti kolumnis. Thatcher tõstis inflatsioonist puretud Suurbritannia majanduse uuesti jalule ning tema ajal õppis kogu maailm tundma brittide mõjuvõimu. Majandustõus ei tulnud paraku valusate kõrvalmõjudeta – 1986. aastal oli töötute arv Suurbritannias kerkinud kolme miljonini ning seda viletsust mäletavad paljud tänaseni.
Naisõiguslased nimetasid teda oma vapikujuks, kuigi Thatcher end feministiks ei pidanud, vaid rõhutas, et edu saavutamiseks ei vajanud ta ühegi taolise liikumise taganttuult – tippu rabeles ta oma jõul, kui keegi polnud feministidest kuulnudki.
On väidetud, et loomult oli Thatcher järsk ning kolleegide eksimuste suhtes jätkus tal vähe mõistmist. Ta vihkas kommunismi ega uskunud ühendatud Euroopa ideesse – Euroopa Liitu pidas ta brittide raha õgijaks. Ta imestas, miks alles Nõukogude ikke alt pääsenud riigid kibelevad uuesti keskvõimu ees koogutama. Poliitikas jätkus tal veriseid oponente isegi oma parteikaaslaste tooride hulgas ning just sisevaenlased ta lõpuks ka hävitasid.
1984. aasta oktoobris pääses Thatcher vaevu eluga, kui Iiri äärmusrühmitus IRA Brightoni hotellis konservatiivide kongressil pommiplahvatuse korraldas, eesmärgiks surmata nii peaminister kui ka tema valitsuskabinet. Hukkus viis inimest, nende hulgas mitu kõrget parteitegelast. Thatcheri erasekretäri Cynthia Crawfordi sõnul oli see ainus kord, kui ta nägi Raudset Leedit härdalt pisaraid valamas.
Sama vastuoluline oli Thatcheri pereelu. Veidi enneaegsena ilmale tulnud kaksikud Carol ja Mark jäeti lapsehoidja hooleks kohe, kui Thatcher nendega 1953. aasta augustis sünnitusmajast koju pääses. Kui lapsed kaheksa- või üheksa-aastastena internaatkooli pandi, olnud nad helluse puudumisega nii harjunud, et ei tundnudki koduigatsust. Päris südametu töönarkomaan Thatcher siiski polnud – nädalavahetustel pühendus ta alati perele ning tööasjus võis teda siis tülitada vaid äärmise kriisi korral.
Thatcheri suhe tütrega oli habras
Ajakirjanikuametit pidanud Carol on öelnud, et tundis end lapsepõlves alati teisejärgulisena, sest ema näis Marki eelistavat. Caroli endine kavaler, skandaalne poliitik Jonathan Aitken on Daily Maili veergudel märkinud: "Carol imetles Margareti eemalt, aga ei tahtnud tema lähedal olla." Samas on teised väitnud, et Thatcher hoolis tütrest väga ning soovis südames, et Carol abieluõnne leiaks (see jäigi tal nägemata, sest Carol pole tänaseni mehele läinud). Pikka kasvu ja nägus Mark seevastu abiellus kaks korda ja tegi emast kahe lapselapse vanaema.
Mark ületas uudisekünnise 1982. aastal, kui ta Pariisi–Dakari rallil võisteldes keset Sahara kõrbe kuueks päevaks kadus. Caroli sõnul oli see üks väheseid kordi, kui ta ema meeleheitest murtuna nägi. Kuigi Markist 1980ndate lõpus järsku multimiljonär sai, jäi tema jõukuse allikas hämaraks. Kuulujuttude kohaselt tõid talle taevamannat ema sidemete abil korraldatud äritehingud Araabias. 2004. aastal arreteeriti Mark Ekvatoriaal-Guineas riigipöördekatse korraldamise eest ning talle määrati nelja-aastane tingimisi karistus.
Raudse Leedi suurim tugi tagalas oli südamliku ja tasasena kirjeldatud abikaasa Denis, keda pilkajad kutsusid prints-abikaasaks. Cynthia Crawfordi sõnul oli ka Margaret mehele väga pühendunud ning käis tihti temaga golfimängudel, kuigi ta ise golfi ei harrastanud – ta tahtis vaid Denisega koos olla. Igal hommikul ärkas Thatcher oma kuulsast nelja tunni pikkusest unest, et mehele ise hommikusöök valmistada. Denis omakorda saatis Margareti truu varjuna ning oma harvades repliikides meediale kutsus ta naist aupaklikult bossiks.
Kui Denis 2003. aastal 88aastaselt kõhunäärmevähki suri, oli ta Margaretiga abielus olnud peaaegu 52 aastat. Carol Thatcheri sõnul vedas dementsus Margareti taas alt ja ta ei suutnud kuidagi meeles pidada, et abikaasa on jäädavalt lahkunud. Carolil tuli emale isa surmateadet üha ja üha üle korrata. "Iga kord, kui see talle uuesti kohale jõudis, vaatas ta mulle kurvalt otsa ja ohkas," kirjutas Carol memuaarides.
Thatcheri ja Reagani poliitiline "abielu"
Kui 1981–1989 USA presidendi ametis olnud Ronald Reagan 2004. aasta suvel suri, asetas Margaret Thatcher tema matustel käe hellalt kirstule – lahkunud oli tema sõber ja aatekaaslane. Nad kutsusid teineteist eesnimega, vahetasid intiimseid tähtpäevatervitusi ning kingitusi. Reagan ja Thatcher tutvusid 1975. aastal tänu Thatcheri abikaasale, kes olevat öelnud: "Peaksid seda meest kuulama – ta kõneleb ju täpselt nagu sina." Thatcher oli Reaganiga tutvudes opositsiooniliider, Reagan endine California kuberner. Daily Mail meenutab, et kuigi nende esimene kohtumine oli mõeldud kümne minuti pikkuseks, sai sellest lõpuks terve tund. Mõlemad pidasid riigi alustalaks tugevat majandust ja vihkasid kirglikult kommunismi. Mõlemad olid tipus üksi – Thatcher, kuna ta oli naine, ning Reagan, kuna ta polnud presidendiks saades enam esimeses ega isegi mitte teises nooruses ning paljudele oli ta tuntud pigem kauboifilmidest.
Thatcher keeldus üle kaamera kargamast
1990ndatel sai Thatcherilt ninanipsu rootslannast saatejuht Stina Dabrowski, kes mangus, et peaminister üle telekaamera kargaks. "Mina astun suuri samme tuleviku poole, mitte ei tee kuskil telestuudios kirbuhüppeid," pareeris Thatcher. "Olin pärast üleni higine. Kui talle mõni küsimus ei meeldinud, põrnitses ta mind nimetissõrme viibutades ning lubas mulle koolituse teha, kuidas õigeid küsimusi küsida," muljetas Dabrowski.
Thatcheri garderoob: lehvike ja robustne pintsak
Thatcheri sõbranna Cynthia Crawford rõhutas Daily Mailis, et Raudse Leedina tundsid Thatcherit vaid tema poliitilised vastased. Tema olevat tundnud palju soojemat inimest. Igal aastal tegi Thatcher oma palgalistele jõulukinke, mida oma käega valis ja pakkis. Naistele olevat ta kinkinud kallist portselani, seejuures märkmikku üles tähendades, mida keegi sai – ühel aastal võis ta kinkida tassikese, teisel kannu, kuni kokku sai terve serviis. Mehed said sulepäid või mansetinööpe.
Cynthia olevat Thatcheriga tihti naiselikust tühjast-tähjast, nagu mood, meik ja soengud lobisenud. Üheskoos sirvitud Vogue’i värskeid numbreid. Nagu tema poliitikagi, olnud Thatcheri rõivaeelistused rangelt konservatiivsed – kui Cynthia soovitas tal mõnikord midagi lustakamat valida, tõrjunud Thatcher kohe: "Oh ei, ei!"
Thatcher vätis, et tema rõivasuurus oli 42 ning ta kaalus 60 kilo ringis.
Thatcheri firmamärgiks olid polsterdatud õlakutega mehelikud pintsakud, mida ta tasakaalustas ülinaiselike pluusidega, mil kurgu all lehvike. Tema eelistatuim ehe oli pärlikee. Kingadest eelistas ta madalaid toeka kontsaga jalavarje.
Suveks saledaks: Thatcheri range munadieet
Kolm aastat tagasi avaldas Briti meedia, kuidas Thatcher vajadusel kaalust alla võttis – ta sõi nädala jooksul 28 muna. Salaplaan leiti tema päeviku vahele torgatud paberilehelt, kuhu oli märgitud, et dieeti ei tohiks üle kahe nädala järjest pidada ning toidukordade vahel näksimine pole lubatud. Alla saavat nõnda võtta kümme kilo.
Hommikuks iga päev sama: greip, üks-kaks muna, suhkru ja piimata kohv või tee.
Esmaspäev: lõunaks kaks muna ja greip; õhtuks kaks muna ja värske salat, võita röstsaiaviil, greip, kohv.
Teisipäev: lõunaks kaks muna, tomatid ja kohv; õhtuks steik, tomatid, kurk, lehtsalat, oliivid, kohv.
Kolmapäev: lõunaks kaks muna, spinat ja kohv; õhtuks lambaliha, seller, kurk, tomat ja tee.
Neljapäev: lõunaks kaks muna, spinat ja kohv; õhtuks kaks muna, kodujuust, röstsaiaviil, kapsas.
Reede: lõunaks kaks muna, spinat ja kohv; õhtuks kalasalat, greip ja röstsaiaviil.
Laupäev: lõunaks puuviljasalat – lubatud süüa kõiki vilju nii palju, kui on soovi; õhtuks rohkesti liha, sellerit, kurki, tomatit ja kohvi.
Pühapäev: lõunaks kanaliha, tomat, porgandid, kapsas, greip ja kohv; õhtuks külm kanaliha, tomat ja greip.
Kust hankis Thatcher oma aluspesu?
Ajakirjanik Angela Huth meenutas Daily Maili veergudel, kuidas ta 1986. aastal dokfilmi tehes produtsentide käsul Thatcherilt küsima pidi, kust too oma aluspesu ostab. Holt olevat intervjuu ajal kohutavalt piinelnud ja sobivat momenti oodanud, kuni Thatcher juhtus lõpuks mainima Marksi & Spenceri kaubamaja. "Kas te ostate sealt palju?" uuris Holt. "Jah. Nad avavad spetsiaalselt minu jaoks hommikul kell kaheksa uksed," vastas Thatcher. Siis saigi Holt võimaluse poetada: "Kas ostate sealt ka oma aluspesu nagu suurem osa inimesi?" Peaminister vastas jaatavalt.
Thatcher oli tegelikult palju parem ema kui räägitakse?
Äsja Daily Mailis ilmunud loos keeratakse seni Margaret Thatcherist levinud väited pea peale: hoopis tema abikaasa Denis olnud ükskõikne ja jahe, Thatcher seevastu palju parem pereema, kui teda on kujutatud. Kui Margaret Denisega tutvus, põdenud mees ikka veel sõja ajal lörri läinud esimest abielu. On vihjatud, et Margareti tõmbas Denise raha, mis võis olla tõsi – Denise raha toel jõudis Margaret parlamenti kiiremini, kui see muidu võimalik olnuks. Kui Margaretist peaminister sai, olnud aga ärimehena mitte ülearu võimekas (tal olid aktsiad perefirmas) Denis see, kes naise kulul elas. Tal oli muidki pahesid – Denis joonud keskmisest tublisti rohkem alkoholi. Denis küll toetas naist, kui viimane seda vajas, aga jutud sellest, et ta olevat domineeriva emanda surve all kannatanud, polevat tõsi. Denis eeldanud, et kodus teeb kõike naine, ise polevat ta osanud lambipirnigi vahetada. Kui sündisid kaksikud Carol ja Mark, veetnud kirglik spordifänn Denis aega hoopis kriketimängul ning pärast laste sündigi ei tõtanud tööga hõivatud Margareti asemel koduperemeheks hakkama, vaid enesestmõistetavalt palgati lapsehoidja.
Raudse Leedi mehine pahe – viski
Ajakirjanik Jamie Dettmer kirjutab The Daily Beastis, et Thatcher ei olnudki alati raudne – meestega manipuleerides kasutanud ta tihti naiselikku flirti. Tal olnud eriline anne mängida mees seisu, kus tol ei jäänud üle muud kui rüütellikult järele anda. Esimesel peaministriperioodil sai Thatcher õpetust suhtekorraldusekspertidelt, kes soovitasid tal kõneldes häält madaldada, et see enam nii jäine ei tunduks.
Thatcheri tuntuim pahe oli see-eest maskuliinne – ta armastas väga viskit. Erasekretär Cynthia Crawfordi sõnul istus Thatcher pingelistel aegadel öösiti üleval ja jõi mehemoodi. Ka huumorimeel oli Thatcheril mehelik. Kuigi palju on väidetud, et tal puudus naljasoon, olevat ta lapseliku lustiga naernud Charlie Chaplini filme vaadates ja armastanud sirgjoonelist jalaga-tagumikku-huumorit. Viskist öelnud Thatcher end energiat ammutavat. Vitaalsust olevat talle lisanud ka vitamiini B12 süstid.
Thatcher poliitikas: poodniku tütrest peaministriks
Tulevane peaminister Margaret Hilda Roberts sündis 13. oktoobril 1925 väikelinnas Granthamis. Tema kaupluseomanikest vanemad olid sügavalt usklikud ja väga töökad. Koolis oli Margaret andekas ning kuigi ta armastas luulet, läks ta Oxfordi ülikooli keemiat õppima. Poliitikast huvitus ta juba tudengipäevil. Pärast ülikooli leidis ta keemikuna tööd, ent kogu vaba aja mattis poliitikasse. Thatcher juhtis Suurbritanniat kokku 11 aastat – kauem kui ükski teine 20. sajandi peaminister.
1950 – Thatcher kandideerib edutult parlamenti.
1959 – teenib koha parlamendi alamkojas.
1970–1974 – on haridus- ja teadusminister.
1975 – temast saab Suurbritannia esimene naissoost erakonnajuht.
1976 – peab tulise kommunismivastase kõne, saab Nõukogude Liidu pressilt hüüdnime Raudne Leedi.
1979 – valitakse Briti ajaloo esimeseks naispeaministriks.
1982 – Argentina tungib Falklandi saartele, paar kuud väldanud konflikt päädib Argentina taandumisega ja sellest saab Thatcheri üks mälestusväärsemaid võite.
1983 – Thatcher valitakse teiseks ametiajaks.
1984 – äärmusrühmitus IRA korraldab Brightonis pommiplahvatuse, millest Thatcher napilt pääseb.
1987 – osutub kolmandat korda järjest valituks.
1989 – kehtestab isikumaksu (varem maksustati Suurbritannia kodanikke nende kinnisvara pealt, isikumaks tähendab sisuliselt pearaha), mis vallandab tänavarahutused.
1990 – astub koduparteis vinduva võimuvõitluse pärast ametist tagasi.
Kommentaarid