Ilmapoiss Kristo Elias: minu ameti üle tehakse pidevalt nalja (29)

Televaatajad näevad ilmapoiss Kristot ekraanil ainult paar minutit, aga tegelikult on ilmateadustaja töö väga tihe ja ajamahukas: andmed saadetakse talle meili teel ning need tuleb ise suupäraseks tekstiks vormistada.

Kuna "Aktuaalses kaameras" on kindel formaat – ilmateate ettelugemiseks on aega täpselt kaks ja pool minutit – ja informatsiooni on palju, siis loeb ta seal ilmateate maha ekraanilt.

"Terevisiooni" formaat on vabam, seal ta räägib peast.

"Aga seal on väga palju eetrisse mineku ootamist, kuna saade kestab kaks tundi ja ma olen seal ekraanil neli korda. Vahepealsel ajal peab muidugi vaatama, kas ilmas ka muudatusi on, nii et selles suhtes kulub kõvasti aega ära küll. See, et mind näeb ekraanil ainult paar minutit, on nii-öelda jäämäe veepealne osa," seletab Kristo.

"Ega saadetes midagi ekstreemset juhtuda ei saa, kui just selja taga jääauku pole ning sinna hüppama ei pea. Aga "Aktuaalses kaameras" on näiteks nii, et kui saatetiimis käib mingi nali läbi, siis tekitab see naerupahvakuid terve saate jooksul. Vahel esineb ka tehnilisi probleeme – näiteks pool minutit enne eetrit öeldakse, et mul pole enam teksti, siis tuleb see kohapeal välja mõelda. Otse-eetris võib ju kõike juhtuda ning sinna ei saa midagi parata," jutustab Kristo.

Välismaal on ilmapoiss tavaline asi

Ilmapoisi ameti üle tehakse nalja kogu aeg. Põhiliselt küsitakse, mis ilm homme tuleb. Või kas sa saad mulle näiteks nädalavahetuseks paremat ilma lubada. Kristo on selliseid nalju kuulnud nii palju, et praeguseks ta lihtsalt püüab neid ignoreerida.

"Kui ilmapoisi teemast räägitakse, siis ma üritan alati öelda, et ETVs ei ole ilmapoissi ega - tüdrukut, meil on ikka ilmateadustaja. Poisid ja tüdrukud on lasteaias või koolis," pahandab Kristo.

"Välismaal on näiteks weatherman täiesti tavaline, väga paljud mehed teadustavad seal ilma. Eestis on see kuidagi ära lörtsitud. Pealegi on ikka tähtis ilmateade ise, mitte persoon, kes seda ette loeb. Kusjuures ilmateadustaja töö pole ka lihtsalt mahalugemine, vaid ilm tuleb enda jaoks ikka selgeks teha, et see võimalikult arusaadavalt inimestele ära seletada. Ka rahvas on ilmateadustaja vajalikkuse teemat kommenteerinud – mõnede arvates võiks teleekraanil olla lihtsalt graafik ja andmed. Aga minu arvates ongi televisiooni mõte selles, et just inimene vahendab läbi ekraani uudiseid," arvab Kristo.

Alates eelmisest sügisest on ETV ilmapoiss ka "Osooni" saate üks autoritest.

"Leidsime lihtsalt "Osooni" toimetusega üksteist ja samal hetkel tuli ka pakkumine "Terevisioonis" kaasa lüüa. Võtsin need mõlemad vastu," ütles Kristo. Järgmisest sügisest peaks tema graafik aga hõredam olema, kuna ta kavatsebki siis ainult "Osoonile" pühenduda.

Põnev loodusmaailm

"Et teha häid lugusid, peab kõvasti süvenema, kuid seda on raske teha, kui päeva jooksul peab tegelema paljude erinevate asjadega. Loodussaatel on ka pikad võtted –mõnikord isegi mitmepäevased – ja kui olen sellel ajal teises Eesti otsas, siis on raske vahepeal ilmateadet lugema tulla. Sellepärast tuligi teha valik ning kuna mulle meeldivad väga loodus ja erinevate inimestega kohtumine, siis otsustasingi "Osooni" kasuks," selgitab ilmateadustaja oma valikuid.

Loodussaadet tehes on Kristol kogu aeg põnev, sest saatelõigud viivad teda sellistesse kohtadesse, kus ta pole kunagi käinud.

Tarku inimesi, kes oskavad oma alast lõpmatuseni rääkida – näiteks nahkhiire –, karu- või prügispetsialistid – jagub Eestis küll ja küll. Kristo ülesandeks ongi selliseid lugusid vaatajatele põnevalt vahendada.

"Ma katsetan erinevaid teemasid. Aga kui "Osoonis" on loomalood, siis on nunnumeeter alati laes," teab Kristo.

Kui kellelgi tekkis aga küsimus, mis saab hetkel "Osooni" juhtivast Koržetsist, siis tema ikkagi jätkab oma ametipositsioonil. Aga Kristo pühendab ennast täielikult looduslugude tegemisele.