Fännikingid staaridele: kaisukarud, piparkoogid, hokilitrid, rinnahoidjad (1)

Jaagup Kreem: kingitud kaisukarusid on mul terve tuba täis!

"Kui me oleme suvetuuridel, siis seal on nooremat publikut, kes on selline, et tuleb ja toob sulle oma lemmikkaisukaru. Mõne kaisukaru puhul on näha, et veel mõni aasta tagasi ilma selleta magama ei mindud," muheleb Terminaatori solist Jaagup Kreem ja kinnitab fännidele rahustuseks, et kõik nende pehmed mänguloomad on alles. "Mul on kodus üks tuba neid täis," teatab ta.

Ehkki kõige aktiivsem kaisukarude kinkimise aeg jäi 90ndatesse ja 2000ndate algusesse, laekub karvaseid mänguasju sõltuvalt kontserdist vahel ikka.

Kreemi meelest on Terminaator õnnelikus seisus, sest aegade jooksul on neile tehtud kõikvõimalikke kingitusi: maale, joonistusi, fännide kokku pandud raamatuid ja reisikirjeldusi. "Ma arvan, et see oli 2004 või 2005, kui fännid panid kokku mingi suuremat sorti raamatu sellest, kuidas nad meil tuuril kaasas sõitsid – fotod ja puha," räägib Kreem. Ansambel on saanud palju õmmeldud, tikitud ja kootud asju ning kaelaripatseid ja käekette.

"Mõni asi on ikka eriti südamelähedane. Üks pilt on joonistatud minust, see on küll üli-cool ja mul aukohal," rõõmustab muusik raamitud kingituse üle. Üks suuremaid meeneid, mis Terminaatorile pühendatud, on kahe plakati suurune Eesti kaart, millele on märgitud, kus nende kontserdid on toimunud ja mida põnevat neil juhtunud on. "Päris äge!" kiidab Kreem. Kinke hoiab ta nii stuudioruumis kui ka kodus.

Midagi imelikku Kreemile saadetud pole. "Oleme oma fännidega väga rahul. Mingeid nilbusi ei ole meile kingitud," kinnitab laulja. Et Terminaator tegutseb ajast, kui pastakas ja paber veel rohkem käibel olid, on kirju tulnud omajagu. "Õnneks fännid ei teadnud väga, kuhu neid saata ja siis neid saadeti raadiosse. Raadiojaamad olid puhta hädas 90ndate keskel: Jaagup, tule ja korja oma post ära, sulle on siia jälle kirju saadetud!" meenutab Kreem.

Tavaliselt küsitakse, millal tuleb uut materjali. Iseäranis tõstavad Kreemi tuju kirjad, kus küsitakse mõne vana laulu kohta. "See teeb südame alt soojaks," kirjeldab ta.

"Jaagup ütles enda portreed nähes: "Ossa s-s-sitikas!""

Kunstitudeng ja suur Terminaatori austaja Liisa-Helena Lumberg joonistas põhikooli lõpusuvel portreeseeria tuntud inimestest, kelle hulka valis ka Jaagup Kreemi ja Elmar Liitmaa (viimane küll enam bändi ei kuulu). Ta otsustas joonistused muusikuile kinkida ja võttis ühendust trummar Roland Puusepaga, kes kokkusaamise korraldas. "Andsin need üle 31. augustil 2008 lauluväljakul "Suvesuhte" nime kandnud nuku- ja noorsooteatri kontserdil. Kui pildid ettevaatlikult kotist välja tõmbasin, siis Jaagup, nähes enda oma, ütles: ossa s-s-sitikas!" mäletab Liisa-Helena.

Metsatöll on saanud mähkmeid ja mõõku

Metsatöllule osaks saanud erilisemad fännikingid leiab raskemuusikabändi kodulehel rubriigist "Töllusõprade käpatöö". Üks naisfänn õmbles Metsatöllu logoga mähkmed, teine voolis savist huntmuusikute kujukesed, mis ansambliliikmeid sümboliseerivad.

Metsatöllu solist Markus Teeäär räägib, et neile on tehtud ettepanek korraldada rahvahääletus ja selgitada välja kõige ägedam kingitus. "Meie ei ole nõus, sest meile meeldivad nii taotud mõõgad kui ka vanaemade kootud kindad. Mõni laps on tulnud kontserdile ja joonistanud meile pildi – see on meile sama suur au," kinnitab Teeäär, kelle sõnul on iga kink omamoodi parim.

"Ei saa ühe või teise inimese panust esile tõsta. Igal asjal, mis on kingitud, on südamlik tähendus juures," selgitab laulja. "Sepad on teinud raudteenaeladest pudeliavajaid, see on väga äge. Samas tegi üks perekond meiega "Äio" albumi esitlusel pilti ja kinkis meile hiljem selle pildiga tassid – jälle ilus mälestus," toob Teeäär näiteid.

Mõni austaja on lasknud endale teha Metsatöllu sümboolikaga tätoveeringu või kasutanud bändi logo toa kujunduses – sedagi võtab ansambel kingitusena. Teeäär toonitab, et rõõmu valmistanud kinke on hoopis rohkem, kui neid on jõudnud kodulehe galeriisse. Näiteks on ülemeelikud fännitarid loopinud lavale ihupesu. "Aastaid tagasi on aluspesu lennanud tõesti. Seegi on leidnud tee bändiruumi, kingituste juurde naela otsa."

Erki Nool sai Ameerikast aadressita fännikirja

"Aadressi asemel seisis ümbrikul: Erki Nool, Olympic Champion, Estonia," meenutab endine kümnevõistleja Erki Nool oma postkastist leitud kirja ajast, kui veel aktiivselt sporti tegi.

Hoobilt ei meenugi atleedile, et ta kaasaelajatelt kingitusi oleks saanud. Ning kui midagi ongi pärast võistlust pihku pistetud, on ta need asjad tavaliselt hotelli laua alla jätnud. "Või siis laua all olevasse ümarasse torbikusse," tunnistab ta.

Noolele küll meeldib kinke saada, kuid ülemäära materialistlikuks inimeseks ta end ei pea. "Mulle meeldiks, kui inimesed tuleksid sünnipäevale, mitte ei jäta sellepärast tulemata, et ei oska midagi kinkida," selgitab Nool. Tema arvates on täiskasvanud inimestel kingivajadus üldse väiksem kui veel 20–30 aastat tagasi: "Inimesed ostavad ise endale asju, kõik on poest kättesaadav."

Sportlasena on temalt endalt kõige rohkem tahetud autogramme. "Autogrammisoove oli mingitel aegadel hästi palju. Nüüd ikka ka tilgub, kuid aastaid tagasi tuli mulle mitmeid tuhandeid. Ma mäletan, et tellisin ja saatsin laiali ikka kuskil 5000 fännikaarti aastas," räägib Nool ning meenutab, et tal olid isegi abilised, kes neid kirju posti panid. Praegugi on Noolel veel 100–200 kirjale vastamata.

"Kui on tiitlivõistlused, siis on alati hotellides mingid pundid, kes korjavad kohe 20 autogrammi kokku ja siis nad vahetavad neid teiste kollektsionääridega," ütleb Nool. Autogramme soovitakse tavaliselt särkidele ja mütsidele, sportlased ka näiteks oma naelkingadele. Lapsed tahavad autogramme käe peale, koolikottidele, päevikusse, piltidele või otsaette.

Anett Kontaveit sai austajalt rinnahoidja

"Keegi jättis Eesti tenniseliitu paki, millel oli minu nimi. Sees olid fännikiri ja rinnahoidja," kirjutas tennisist Anett Kontaveit jaanuari algul oma Twitteri kontol. Sportlane ei täpsustanud tollal kirja sisu ega seda, kas ta kavatseb anonüümselt kinkijalt saadud ihupesu kasutusele võtta. Kontaveit ei soovi teemat kommenteerida nüüdki.

Pearu Paulus sai eakalt fännilt hokilitrite kogu

Telešõus "Tähed jääl" koos Emili Armiga teiseks tulnud laulja ja helilooja Pearu Paulus sai finaalipäeval ühelt eakalt proualt kingituseks nõukogudeaegsete hokilitrite kogu. Vanadaam toimetas paki isiklikult Kanal 2 valvelauda, kust see edasi saatestuudiosse jõudis.

"See proua töötas Polümeeri tehases ja vastutas selle liini eest, kus litreid tehti. Kuna ta teadis, et ma mängin hokit, siis ta arvas, et võiks selle komplekti, mis ta on elu jooksul kogunud, mulle edasi kinkida. See oli äärmiselt tore kink!" ütleb andunud hokiharrastaja liigutatud häälel. Litreid on kokku 14. "Kuna proua on juba pensionär, siis jäi tema tööaeg valdavalt Nõukogude aega. Komplektis on väga palju litreid, mis on Vene hokiklubide logodega," räägib Paulus.

Jääle ta neid endaga võtta ei plaani. "Kuna need on väärtuslikud, siis kasutan ikka teisi litreid. Väga paljud hokiklubid kingivad litreid traditsiooniliselt meenena oma sõpradele, fännidele ja sponsoritele. Sellise litriga reeglina ei mängita."

Paulus kinnitab, et televaataja kingitus üllatas teda. "Ma olen üldse üllatunud nii paljude inimeste huvist selle saate vastu ja positiivsest tagasisidest. Võõrad inimesed tänaval tulid tänama ja kiitma. Võib öelda, et ei ole see eestlane midagi nii külm ja kinnine, milleks me armastame üksteist kogu aeg tembeldada," sedastab muusik.

Tema ansambli 2 Quick Start kuulajad polevat aga just eriti suured kingitegijad. "Me oleme juba mõnda aega tegutsenud bänd ja see kinkimine on pigem viimase aja trend. Karukesi viskavad lavale ikka tütarlapsed. Meie kontserdid on reeglina ööklubides ja sinna nii noori tütarlapsi, kes karusid loobiksid, sisse ei lasta," põhjendab Paulus. "Seetõttu on meie lavapilt üsna puhas."

Soome fänni austusavaldus Lea Liitmaale: tule mulle naiseks!

"Ta oli väga kena poiss! Mine sa tea, mis oleks võinud juhtuda, kui mu süda oleks olnud vaba," mõtiskleb Lea Liitmaa 2006. aastal fännilt saadud abieluettepaneku üle.

Tegu oli 25aastase Soome sõiduõpetajaga, kes lauljannat ikka kontsertidel kuulamas käis. "Tal oli õpilaseks eesti neiu. Ja siis ta rääkis õpilasele selle jutu ära – et tema on armunud ja see keegi, kellesse ta armunud on, olen mina," meenutab Liitmaa. Neiu olevat lauljat loomulikult teadnud ning soovitanud noormehel Eestisse kätt paluma minna.

Too tegigi Liitmaale ühes ööklubis pärast kontserti abieluettepaneku. "Ütlesin, et väga tore ja kõik on okei, aga mu süda ei ole kahjuks enam vaba," meenutab naine. Sellegipoolest arvab ta, et selline žest oli väga armas.

Kõige erilisemateks kinkideks peab Lea aga omatehtud asju. "Esiteks on neid keeruline teha – sul peab olema selle peale annet –, ja teiseks võtab see jube kaua aega," põhjendab lauljatar.

Meeldejäävaimate kingitustena on Lea saanud näiteks kaks käsitsitehtud pilti, millel on peal kõik Blacky liikmed nukkudena. "Need nukud on pildi külge õmmeldud ja igal nukul olid täpselt õiget värvi juuksed ja täpselt õiged soengud, nii nagu parasjagu bändis inimestel olid," kirjeldab Lea Liitmaa.

Kuivõrd aga ansambli koosseis vahepeal muutus, tegid fännid uue pildi. "Meil olid kaks hästi toredat fänni – tüdrukud, kellega me siiamaani suhtleme. Ühest neist on saanud nüüd minu isiklik fotograaf, kes mind tavaliselt live’idel pildistab," räägib Lea.

Veel meenub talle, et keegi tegi tema moodi nuku. "Soeng oli tal täpselt sama ja kitarrgi oli kaelas. Tõeliselt hästi ja ilusasti tehtud!" tunnustab laulja ning kiidab, et kõik talle kingitud käsitööasjad on olnud väga kvaliteetsed.

Austaja joonistas Birgit Õigemeelest suure portree

Esimene superstaarisaate võitja Birgit Õigemeel toob meeldejäävaima kingitusena välja kunstiteose. "Üks mees joonistas minust suure portree. See oli väga suur üllatus! Ta tuli pärast kontserti ja tõi selle mulle lavale," meenutab Birgit.

"Hästi tore on saada fännidelt suusõnalisi kingitusi. Kui tulevad ja kiidavad sind, kallistavad või tahavad autogrammi. See on kõige tänuväärsem minu jaoks," märgib Birgit, kellele on kingitud veel ka kaisuloomi.

Tanel Padari & The Suni kontsertidel on lavale lennanud nii särk kui ka rinnahoidja

"Neli aastat tagasi on Tartus visatud lavale rinnahoidja ning Otepääl on ka ühe naise särk lavale lennanud," kirjeldab The Suni bassimees ja mänedžer Danel Pandre rokkbändi fännitaride vägitükke. Muidu meenuvad talle kuulajailt saadud kingitustest kaisukaru, palju joonistusi, fotod ja piparkoogid. "Piparkooke on mitu korda kingitud ja isegi kook on kunagi Viljandis toodud – ikka bändi sümboolikaga," räägib Pandre. Fännikirju ja autogrammipalveid tuleb nii Eestist kui ka välismaalt. "Keskmiselt korra kuus saame kirju maailma erinevaist paigust pärit inimestelt, kes on avastanud The Suni muusika. Austraalia, Venemaa, Sloveenia, Prantsusmaa ja USA on esimesed kohad, mis pähe tulevad," loetleb Pandre.

Ott Leplandi on kutsutud nii loomaaeda kui ka purjuspäi koos sängi hüppama

"Üks tüdruk kirjutas mulle mitu kirja, milles küsis, miks ma tema unenägudes käin ning kas see tähendab midagi. Teine aga tegi ettepaneku saada kokku, juua ennast purju, laulda karaoket, seejärel minna voodisse ning hommikul lahkuda sõpradena," kirjeldab Ott Lepland superstaarisaate aegset fänniposti.

Ott rääkis 2010. aasta detsembris Õhtulehele, et kaasaelajailt hakkas massiliselt kirju tulema päris esimesest finaalvoorust alates. "Mida väiksemaks jäi finalistidering, seda omapärasemaks kirjad läksid," avaldas laulja, keda kutsuti muu hulgas loomaaeda. Vahetult pärast superstaariks kroonimist laekus talle suhtlusvõrgustikes üle poolesaja kirja päevas.

Ihalejad on tähelepanuavaldusi teinud ka näost näkku. "Ükskord astus üks noorem naine ööklubis juurde ja küsis: "Ott, kas te ei tahaks minuga abielluda?" Täitsa tõsiselt! Nii julgelt kohe," jutustas Ott muiates. "Ta käis mul terve õhtu järel."

Artist lisas, et üldiselt on tal suhtlusest fännidega meeldivad kogemused. Valdavalt saatvat kuulajad talle ühisfotosid, mille jaoks ta nendega poseeris.

Eelmise aasta lõpus pajatas Ott, et tal on üks andunud naisfänn, kes käib kohal kõigil tähtsamatel kontsertidel, võtab need koduse käsikaameraga üles ja annab DVDna pärast esinemisi talle üle. Kokku on sääraseid plaate juba poolsada.

Välismaa austajad on talle saatnud ohtralt eurolaulu "Kuula" tõlkeid. "Mulle on tulnud kirju tõlgetega portugali, prantsuse, itaalia, rootsi ja soome keelde. Isegi esperantokeelne variant on saadetud ja alles hiljuti lisandus taanikeelne," loetleb Ott.