Foto: Arno Saar
Inimesed
16. märts 2013, 08:00

15aastane neiu kirjutas romaani vägistajast: tahtsin teda näidata lapse silmade läbi! (52)

"Ma ei olnud halvas meeleolus. Minu jaoks on lihtsalt hästi raske rõõmsat meeleolu edasi anda," seletab 15aastane noorkirjanik Adeele Rass, kes esitles hiljuti Solarise Apollos oma traagilist romaani "Kasuisa". Raamat jutustab noorest neiust ja teda vägistavast kasuisast.

Peategelane Clarissa on 16aastane tütarlaps, kelle elu tundub esimesel pilgul täiesti normaalne, kuid nagu välk selgest taevast lahutavad tema vanemad abielu ning ema ellu tuleb uus mees. Kasuisa Peeter on vägivaldne ja ahistav ning iga päevaga läheb Clara elu üha hullemaks. Neiu ema ei usu tüdruku ühtegi sõna ning ka pärisisa ei tundu asjast huvitatud olevat. "Ta läheb ikka päris rõvedaks kätte ära," mainib noorkirjanik kasuisa kohta lühidalt.

Teema tuli enne uinumist

Raamatu teema on sünge. Miks kirjutas noor neiu just sellise loo? "Kurba ja sünget meeleolu edastada on mul lihtsalt palju kergem. Kui peaksin hakkama kirjutama, et inimene on nii rõõmus, et tahaks lendu tõusta, oleks see mulle väga keeruline," seletab neiu.

Adeele lükkab siiski ümber arvamused, nagu oleks lugu juhtunud tema või ta lähedastega. Ta tunnistab, et raamatu teema on aktuaalne, kuid seda kirjutama hakates ta selle peale ei mõelnud. "See oli lihtsalt üks mõte, mis tuli ühel päeval enne uinumist, ja ma panin selle kirja," ütleb tüdruk. Sellest teemast räägitakse tema arvates küll palju, kuid tähelepanu peaks pöörama just noortele, kes kannatavad sellise vägivalla all.

Raamat eelkõige noortele

"Ma lugesin igasugustest internetiportaalidest lugusid, kuidas keegi kirjutab mingist kuulsusest järjejuttu. Need olid nii naljakad! Siis ma lubasin endale ja teistele, et ei pane mitte kunagi ühtegi juttu internetti üles, aga ikkagi panin. Sõbrannad hakkasid seda lugema, neile meeldis ning siis ma kirjutasin edasi," jutustab neiu, kes on ka varem lugusid kirjutanud, kuid need kõik on seni sahtlisse jäänud. Just sõbrannad olid nüüd need, kes soovitasid tal selle käsikirja kirjastusse saata ning seda ta tegigi.

Enne raamatu esitlust ilmusid mõned lõigud romaanist ka e-väljaannetes. Üks kommentaator arvas, et selle loo on kirjutanud lahutatud mees. "See väljendab seda, kui hästi Adeele on kirjutanud. Sest ei saada isegi aru, kes selle taga on," ütleb Lars Trunin kirjastusest Raudwara.

Tüdruk arvab, et raamat sobib lugemiseks kõigile, aga eelkõige ikka noortele. "Samas – kui seda loeb mõni täiskasvanu, keda selline probleem kaudselt puudutab, siis võib-olla ta näeb seda oma lapse silmade läbi," ütleb Adeele.

Mida soovitab neiu teistele noortele kirjanikele? "Esiteks ei tohiks mõelda, et ma ei tohi seda või teist sõna kirja panna, sest äkki kellelegi ei meeldi. Kui sulle endale meeldib ja sa oled ise kindel, et see kirjastusse saata, siis tulebki seda teha. Teiseks – vähemalt minu puhul ei toimi selline mõte, et ma nüüd istun laua taha ja hakkan raamatut kirjutama. Ja kolmandaks – tuleks lasta oma lugu kellelgi läbi lugeda, et indu juurde saada. Siis tead, et su lugu meeldib kellelegi."