Hõbekõri Maria Listra kolis Eestisse tagasi (38)

Maria Listral täitus äsja seitse aastat Londonisse kolimisest ja sel puhul otsustas ta Eestisse tagasi tulla. Kui kauaks ta kodumaale jääb, seda ta veel kindlalt ei tea, kuid oma sünnipäeva saab ta nüüd küll üle pika aja Eestis tähistada.

"Viimati pidasin kodus sünnipäeva, kui oli seitseteist," räägib Listra. "Mul on väga hea meel taas Eestimaa kevadet näha ja perega sünnipäev veeta. Väikesed ettevalmistused juba käivad, aga midagi eriti suurt ja uhket plaanis pole.

Sõbranna tuleb näiteks Stockholmist kohale ning muidugi pere ja sõbrad on tohutult elevil, et kodus olen."

Tänane hällilaps tunnistab, et tema sünnipäevadel on olnud traditsiooniks hommikul laulu ja lilledega äratamine: "Vanasti tegid seda vanemad, aga Londonis olles korteri- või majakaaslased. Kusjuures Londonis on selline õnnitlemise komme väga võõras."

Samas pärineb just äsjalõppenud Inglismaa-aastaist Listra üks meeldejäävamaid sünnipäevakingitusi: "Sõbranna, kellega ma koos elasin, kinkis mulle väga armsa karbikese. See oli värvitud spreivärvidega roosaks ning sees olid ülikoolikaaslaste kirjutatud südamlikud kaardikesed, mida oli terve karp täis. See on lihtne kink, aga jääb aastakümneteks meelde. Väga lahe idee igatahes!"

Inglismaal olid Listra sünnipäevad väga toredad, ent midagi jäi ikka nagu puudu: "Minule on kõige olulisem perekonna lähedus ja nendega koos olemine sellel tähtsal päeval. Jällegi väga lihtne asi, mida ma Eestis nii palju ei väärtustanud, aga võõrsil olles hakkasin hindama. Muidugi on väga suur vahe selles, et 1. märtsil on Londonis totaalne kevad – nartsissid on väljas ja õues on soe. Tore on üle pika aja külma kevadet näha!"

"Tundsin, et vajan õhuvahetust."

Miks Listra siis järsku ikkagi asjad pakkis ja sünnipäeva eel Eestisse tagasi tuli?

"Inglismaal tegelesin lauluõpingutega ning käsil oli ka paar projekti – tegin kaasa kolmes lavastus, kahes ooperis ja ühes oratooriumis. Eestisse tulemise idee tuli kuidagi järsku, aga mul oli vaja nii-öelda õhuvahetust," tunnistab ta.

"Londoni puhul meeldis mulle, et seal pole kunagi külm – nimelt olen tohutu soojaarmastaja. Samas – Eestimaa külmus ja kargus on ka omamoodi kodumaa plussiks. Teine põhjus, miks ma üldse nii kaua Inglismaal olin, on suurlinna energia. Lõppematu sumin ja kultuurirohkus – see köitis mind," räägib Listra. Ja meenutab, kuidas ta kultuuride ja keelte segasummasuvilas sageli õigeid sõnu ei leidnud.

"Näiteks sauna tegemine – inglise keeles pole sellist sõna nagu "leil". Kõik eestlased saavad aru, kui öeldakse: "Küll oli hea leil!" Aga inglise keeles ei saa seda kuidagi väljendada. Teine sõna, mis meelde tuleb, on "krudisema". Näiteks "lumi krudiseb", seda ei saa ka inglise keeles kuidagi öelda. Selliseid asju olen ma hakanud väärtustama – emakeeles saab ennast paremini väljendada," teab Listra.

Mis Eestisse naasmisel kohe südamesse kargas?

"Oi, kuidas ma võisin ära unustada – minu lemmikud Tallinna linnas on trollibussid! Ma läksin Eestist ära enne, kui sain kaheksateist, ja mul on juhiluba siiamaani tegemata. Londoni maa-alune transport oli muidugi väga kiire ja tore, aga pikkade otsade sõitmine mulle eriti ei meeldinud, kuna seal oli liiga palju lärmi. Sellepärast mulle trollid meeldivadki – nii tore on maa peal sellise vahva transpordivahendiga sõita!" kilkab Listra, kes on nüüd kodus väga rahul.

"Tohutu suurde linna ma nüüd paar aastat minna ei soovi, aga selliseid väiksemaid on siin lähedal küll ja küll. Tahaks just Ida-Euroopas ja Balkani maadel ringi käia – kas seal suvepuhkust veeta või niisama kultuuri avastada," mõtiskleb Listra. "Aga kõigepealt on plaanis sünnipäev ära pidada. Siis võtan paberi ja pliiatsi ja hakkan edasi mõtlema."