Rahvusraamatukogu lubab: digiteerime viie aastaga kogu eestikeelse lugemisvara! (2)

Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ütleb, et eri teavikuid on eesti keeles ilmunud umbes 200 000. Kui kõik need raamatud ühte virna laduda, saaks neist tõenäoliselt üle viie kilomeetri kõrguse torni, mis võiks mõõdult konkureerida maailma ühe kõrgema mäe Elbrusega.

Tohutu raamatukuhja loodab Andresoo skannida elektroonilisse andmebaasi 2018. aastaks, kui raamatukogu tähistab ühes Eesti vabariigiga sajandat sünnipäeva. "Praegu töötab meie digiteerimisosakonnas kümmekond inimest ja meil on kuus skannerit. Mõistagi jääb sellest väheks ning juurde on vaja nii töötajaid kui ka tehnilisi vahendeid," ütleb Andresoo.

Peadirektori kinnitusel aitavad raamatuid digiteerida Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli raamatukogu: neil on teostest elektrooniliste koopiate tegemiseks spetsiaalsed robotid. "Aga robotid teevad sageli vigu. Kui nad lehekülge pööravad, jääb nende nappade külge mõnikord rohkem lehti, kui vaja oleks."

Raamat saab digiteoseks 35 euro eest

Andresoo loodab digiteerimisel riigi rahalisele toele, kuid tagasihoidliku panuse on juba andnud raamatukogu külastajadki: "Osa raamatuid digiteeritakse lugejate tellimusel. Ühe teose digiteerimise keskmine hind on 35 eurot. Selliseid lugejaid on siiski olnud pigem vähe, vaid mõnikümmend." Põhjendusi, miks tuleks raamatuid digiteerida, on mitmeid. Ühelt poolt muudab teavikute digiteerimine need tulevikus inimestele kergemini kättesaadavamaks, teisalt saab nii säilitada elektroonilisi koopiaid ka väga vanadest ja haruldastest teostest. Rahvusraamatukogu nõukogu esimees ja riigikogulane Igor Gräzin on e-raamatute suhtes aga pigem skeptiline: tema arvates kaotaksid näiteks Dante või Homerose teosed digitaalsel kujul poole oma võlust.

Rahvusraamatukogus hoitakse 3,5 miljonit teost

Aktiivseid lugejaid on ligi 41 000. Suurima osa ehk kolmandiku neist moodustavad üliõpilased.

Enim tuntakse huvi humanitaar- ja sotsiaalteaduslike teoste vastu.

Rahvusraamatukogus säilitatakse umbes 3,5 miljonit teost, ruumi jaguks veel 1,5 miljonile raamatule.

Raamatukogus hoiul olevatest teostest vanim on Hugo de Sancto Caro. "Postilla super quattuor Evangelia", mis pärineb1482. aastast. Raamatust on säilinud 32 lehefragmenti ning neid on võimalik praegu harulduste ja arhiivkogu saalis uudistada.

Aastas rikutakse kümmekond teavikut, peamiselt lahendatakse ajalehtedes ristsõnu.