Marlon Brando armuke: "Püüdsin endalt tema pärast elu võtta!" (2)

Puerto Ricost pärit tuntud näitleja ja tantsija Rita Moreno (81) on oma näitekunstist rohkem tuntud siiski selle poolest, et ta oli seksisümbol Marlon Brando kauaaegne armuke. Nad kohtusid aastal 1954 filmivõtetel, Brando oli siis 30aastane ja Moreno 22.

"Kui temaga esimest korda kohtusin, läbistas mu keha kuumahoog, justkui oleksin tulisesse vannivette sadanud," meenutab Moreno New York Posti vahendatud raamatukatkendis. Raamaturead pakatavad hardast imetlusest ekraanilegendi vastu – Moreno sõnul jäävat sõnadest väheseks, et kirjeldada, kui osav ja sensuaalne armastaja Brando oli.

Südame murdis Brando reetlikkus

Kuigi Moreno kinoikooni jumaldas, polevat Brando talle samaga vastanud. Moreno kinnitusel olnud Brandol rahuldamatu seksijanu ja ühestainsast naisest polnud talle kunagi küllalt.

Et Brandot armukadedaks muuta, olevat Moreno ise teistele meestele silma heitnud. Nende hulgas olnud näiteks Oscari-võitjast näitleja Dennis Hopper. Kõige rohkem õnnestunud särtsakal brünetil Brandot ärritada aga rokikuningas Elvis Presleyga väljas käies. Elvisel polevat Morenos aga sugugi nii suurt kirge äratada õnnestunud, sest miljonite naisfännide jumaldatud laulja kuulsad puusanõksutused tundunud naisele miskipärast täiesti ebaerootilised.

Moreno süda murdus lõplikult, kui Brando armus ühe oma kuulsama filmi "Mäss Bountyl" võtetel Tahitilt pärit eksootilise välimusega kaunitari Tarita Teriipiasse, kellega ta 10. augustil 1962 ka oma kolmanda abielu sõlmis (Morenoga ta ei abiellunudki, küll aga jõudis nende armusuhte ajal kaks korda abielluda teiste naistega).

Paraku saatis seda liitu tragöödia – Brando enda vanim poeg Christian tulistas surnuks Brando ja Tarita ühise tütre Cheyenne’i armsama Dag Drolleti. Vaimselt niigi habras Cheyenne langes parandamatusse depressiooni ja võttis endalt 25aastasena elu.

Ammu enne Cheyenne’i vabasurma oleks samasugune saatus võinud tabada ka Rita Morenot, kes murtud südamega maha jäetuna samuti endalt elu võtta üritas. Ta neelas Brando ja Tarita armuloost kuuldes pihutäie tablette. "Pärast seda läksin voodisse, et surra. See polnud kättemaks, vaid soov põgeneda valu eest," pihib Moreno. Oma elu võlgnevat ta vaid assistendile, kes ta õigeaegselt avastas ja haiglasse viis.

Naise enda tervise huvides olevat tema terapeut soovitanud tal edaspidi Brandost kaarega mööda kõndida. "Meil oli olnud pöörane armulugu, mis kestis aastaid. Aga lõpuks viis see mind koomasse ning pidin valima oma elu ja tema vahel."

Moreno kirjutab raamatus, et Brando sünge ja reetlik pool oli tagajärg alkohoolikust ema käe all kasvades hinge jäänud haavadest. See olevatki sundinud Brandot naisi taga ajades pidevalt oma väärtust tõestama.

Sundis armukest abordile

"Ta purustas mu südame ja peaaegu murdis ka mu vaimu, pettes mind nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt," kurdab Moreno. Kuigi Brando teda lakkamatult alandas ja kõigi oma naistega ka riburada pidi lapsi sai, olevat Morenol olnud tung teda ikka ja uuesti vallutada – sellest olevat naise sõnul saanud haiglane sõltuvus.

Kui ta ise Brandost rasedaks jäi, olevat mees soovinud aborti. Nagu südamevalu olnuks niigi vähe, osutus illegaalne abordiarst käpardiks ja surnud loode jäi Moreno emakasse. Õnneks päästeti naine haigla lõikuslaual.

Elu lõpuaastail oli kunagisest naistelemmikust järel vaid inimvare – Brando oli ülekaaluline ja põdes suhkurtõbe. Ta suri 1. juulil 2004. aastal 80aastaselt kopsu- ja südamehädadesse. Peale arvukate naiste jäid Brandot leinama 11 last (tema kaks järeltulijat surid enne isa – peale Cheyenne’i jäi lühikeseks ka tema poolvenna Christiani elu, kes suri 49aastaselt kopsupõletikku) ja 30 lapselast.

"Mu elus oli palju naisi, kuid veetsin neist igaühega vaevu paar minutit," on näitleja ise oma armuelu kirjeldanud. Vaatamata ohtratele armuseiklustele naistega pidi Brando taluma ka vaibumatuid kuulujutte, et tegelikult on ta hoopis homoseksuaalne.