Õigluse võit: puudega näitleja Paul Poom võib Tallinnas taas tasuta parkida (18)

31. jaanuari Eesti Ekspress kirjutas ülitäbarast olukorrast, millesse 2011. aasta sügisel sattus sügava puudega endine näitleja Paul Poom. "Tegelikult algas see vaidlus juba paar aastat varem," meenutab Paul Poomi kasuisa Enno Hunt võitlust pealinna bürokraatiamasinaga. "Varem oli mul kui hooldajal see õigus täiesti olemas, siis aga läks asi segaseks, sest ma ei olnud ju ise invaliid, vaid ainult hooldaja. Juhtimisõigust omav invaliid sai loomulikult tasuta parkimise õiguse. Meie olukord oli teine – sügava puudega Paul ei saanud ometi ise autot juhtida, seda tegin mina. Asi läks isegi nii jaburaks, et ametnikud küsisid tasuta parkimisõigust vaagides, kas Paulil on ikka juhiluba. Selline solvav suhtumine ajas silme eest täiesti mustaks."

Mõne aasta eest pakkusid linnavalitsuse ametnikud Poomi hooldajale parkimiskaarti, mis andis võimaluse linnas tasuta parkida kuni 15 minutit. "Sellise kaardiga ei ole meil aga midagi teha," ei varja Hunt oma pahameelt.

Selle aasta algul sai aastatepikkune ülekohus välja laotud Eesti Ekspressi ajakirjanikele, kes Poomil külas käisid. "Pärast seda [artikkel EEs] oleks ametnikud nagu välja vahetatud," ütleb Hunt. "Need solvangud, mida pidime kuulma 2009. aastal, on täiesti kadunud. Eelmisel nädalal saime taas tasuta parkimise loa, mis kehtib 2016. aastani, kui tuleb arstlikku ekspertiisi puudeotsust üle vaatama minna. Kõik toimus seekord tõesti väga viisakas ja mõistvas õhkkonnas."

Hunt meenutab ka talle esialgu segaseks jäänud juriidilist nüanssi, mille kohaselt 2011. aastal jõustunud liiklusseaduse järgi peab sotsiaalkindlustusameti parkimiskaardi taotleja puudeotsuses olema peale sügava puude kirjas ka nägemis- või liikumispuue. Tõepoolest, kasuisa sõnul neid uuest seadusest tulenevaid lisandusi sotsiaalkindlustusameti puudeotsuses sõna-sõnalt kirjas ei olnud, sest uus liiklusseadus hakkas ju kehtima 2011 suvel, tähendab hiljem, kui anti välja järjekordne puudeotsus. Hunt mäletab, et ükski ametnik ei võtnud vaevaks teda teavitada, et ainuüksi sügavast puudest enam tasuta parkimiseks ei piisa.

"Ma usun, et meie sekeldustest ja kannatustest tõuseb tulu teistelegi Tallinna puuetega inimestele ning segaste seaduste loojad ja nende pimesi täitjad hakkavad lõpuks ka oma peaga mõtlema," tunneb Hunt, et vaeva pole nähtud asjata.