Foto: Kaader videost
Inimesed
18. veebruar 2013, 06:59

Noor filmimees: "Idee Hollywoodi minna tuli mul juba lapsepõlves." (21)

Paljud algajad eesti filmitegijad on unistanud vaesusest välja murda ja vändata teispool ookeani maailmatasemel filme. Sama mõtet mõlgutas sügiseses masendushoos ka saare noormees Einar Kuusk, kogus piletiraha kokku ja põrutas Los Angelesse unistust täitma.

Nüüd otsib ta suurlinnas tööd ja rahastust jaapani koomiksil põhineva suurejoonelise fantaasiafilmi projektile.

Valjalast Turja külast pärit 23aastane Einar on muu hulgas monteerinud Kene Verniku ja Marvi Vallaste muusikavideoid ning jõudnud oma paroodiaklippidega tuntud kanada näitleja ja koomiku Tom Greeni telešõusse.

Videoid hakkas ta sepistama üheksa-aastase poisina. "Esimese kodufilmi tegime sugulastega onult laenatud videokaameraga. Tundsin ennast nii kaamera ees kui taga nagu kodus," meenutab Einar. Erisuguste kaameratega tutvust tehes hakkas ta esimesi lühifilme, sketše ja tänavaintervjuusid YouTube’i videoportaali üles riputama. Nii tulid tutvused ja koostöö Balti Filmi- ja Meediakooli tudengite ja õppejõududega. Suuremast filmiteost on ta saanud aimu, tehes pisirolle mängufilmides "Detsembrikuumus" ja "Vasha".

"Ma olen videomontaaži, kinematograafia ja stsenaariumide kirjutamise tänu internetile ja tehnika kättesaadavusele kõik ise õppinud. Sealt edasi on vaja ainult kogemust, nahaalset julgust ja enesekindlust," usub Einar, kes peab praktikat filmiharidusest ülemaks.

Kodumaal pole filmiinimestel tema meelest piisavalt väljundeid. "Eestis ei liigu küllalt palju raha ja on liiga vähe inimesi suure filmitööstuse tekkeks, seega vähem võimalusi. Idee Hollywoodi minna tuli mul juba lapsepõlves. Olin juba siis kindel, et see on õige koht, kus ennast loominguliselt väljendada ja leida need enda inimesed, kes jagaksid sama kirge sama tugevalt," räägib Einar.

Väntab oma ponnistustest sarja

Mullu 24. novembril otsustas ta unistuse rahanappusest hoolimata kohemaid teoks teha ja vändata ponnistustest doksari "I’m Going to Hollywood". Ta helistas abipalvega läbi kõik pähetulevad sugulased-tuttavad. "Enamik lihtsalt naeris ja ütles ära või püüdis ennast piinlikust olukorrast välja keerutada, kuid leidus ka abivalmis inimesi, kes minusse usuvad. Sain vanaisalt ja õelt mõlemalt 100 eurot, tädidelt kokku mitukümmend eurot ning hea sõber Timo Albert, kes on teinud näiteks "Tujurikkujale" eriefekte ja telereklaamide graafikat, andis mulle 120 eurot ja lubas edaspidigi aidata," loetleb Einar.

"USA internetisõpradelt sain kokku 800 eurot, enda YouTube’i vaatajatelt üle 100 euro, ühe video monteerimise ja YouTube’i partnerprogrammi kaudu teenisin kokku umbes 370 eurot," lisab ta. Sõpradelt, kes isegi vaevu ots otsaga kokku tulevad, ta toetust ei küsinud. "Minu ema on üks nendest headest sõpradest ja me vaevleme ja võitleme koos. Isale ei meeldi mu tegemised ja ta ei saa minust aru. Isegi laenuna ei ole tema huvitatud minu unistustele kaasa aitama," nendib Einar kibedalt.

Raha püüdis ta teenida ka tänavakoomikuna, ent sai Tallinnas Tammsaare pargis ja Viru tänaval tundide viisi veiderdades ja tantsides üksnes 25 senti. "Kasutasin erinevaid maske ja karaktereid, aga kõik jalutasid lihtsalt tuimade nägudega mööda," on ta pettunud. Pangaltki ei õnnestunud toetust ega laenu saada, kuid kuu ajaga kogutud ligikaudu 1700 eurost piisas lennukipileti ja võõral maal esmase ellujäämise tarbeks.

Puuduvad oma tehnika ning elu- ja tööluba

Juba 9. jaanuaril maanduski Einar Los Angeleses. Algul elas ta tuttava noore filmitegija juures, nüüd üürib tuba ühe latiinopere majas. Netikuulutuste abil ning video-, foto- ja näitestuudiotes lendlehti jagades reklaamib ta oma videoteenuseid. Esimesed tööotsad on ka tulnud. "Püüan montaažitööga raha koguda, et uus videokaamera osta. Suurim probleem ongi see, et mul pole enda filmimistehnikat. Eelmine kaamera läks katki ja isegi tehnika laenamine on mulle hetkel liiga kallis."

Pakilisemaltki vajab ta töö- ja elamisluba, mis võimaldaks ametlikult tööle asuda ja viibida USAs kauem kui viisa võimaldatud kolm kuud. Vabakutselisena pole tal keelatud raha teenida, ent ühegi filmikompanii palgale ta praegu ei pääseks. Tööluba maksab aga 5000 dollari ringis. "Kui ma seda poolteise kuu jooksul ei saa, siis pean Eestisse natukeseks ajaks tagasi tulema," möönab Einar.

Ka siis ei loeks ta ettevõtmist läbikukkunuks, sest on soetanud ohtralt kasulikke tutvusi. Isegi teda teenindama sattunud pangateller, kellega ta kohe sõbrunes, joonistavat põhitöö kõrvalt filmidele süžeeskeeme. "Ma olen tänu reisile väga palju õppinud ja on ülitähtis, et inimesed saaksid vabalt ringi liikuda ja maailma avastada. Muidu ei oska ju asju võrrelda ja hinnata," toonitab Einar.

"Kui ma saaksin, siis muidugi jääksin siia ja prooviksin ennast üles töötada. Kõike võib juhtuda järgmise kahe kuu jooksul," ütleb ta, et loodab arutada koostöövõimalusi tema videoist vaimustatud Tom Greeniga, kes lubanud temaga Los Angeleses kohtuda. Praegu on püstijalakoomik tuuril.

Einari suurim soov on äratada huvi juba aastaid tema peas küpsenud filmiidee vastu. "See on üks eepiline fantastiline lugu, mille joonistas 80ndate lõpus koomiksina jaapanlane Akira Toriyama," avaldab ta. Esmalt kavandab ta kuni veerandtunnise lühifilmi projekti, mille plaanib laadida portaali Kickstarter, kus eraisikud ja väikefirmad loomingulisi algatusi toetavad. "Võtted toimuksid Hiina mägedes. Tahan iseseisvalt toodetud lühifilmiga tõestada suurtele Hollywoodi filmistuudiotele, et see lugu väärib täispikaks filmiks tegemist," seletab Einar.

Hulljulgest ettevõtmisest pajatava dokumentaalseriaali episoode saab vaadata tema YouTube’i kanalist. Kaasmaalased, kel soovi ja võimalust Einari õnneotsinguid toetada, saavad temaga ühendust võtta meiliaadressil [email protected].