Foto: Mati Hiis
Inimesed
15. veebruar 2013, 07:12

Aasta meesartist Ott viimase aasta raskeimast hetkest: kartsin, et põrun Eurovisionil ja karjäär läheb luhta! (16)

Aasta meesartisti ja aasta popalbumi muusikaauhinnaga pärjatud Ott Lepland tunnistab, et eelmisse, tema jaoks ülimalt edukasse aastasse mahtus ka tõsine pabin Eurovisioni lauluvõistluse tulemuse pärast: "Ma muretsesin ausalt öeldes päris korralikult, et mis siis nüüd saab. Et kui seal hästi ei lähe, kas siis on kogu kahe aasta töö luhta läinud?"

2009. aastal superstaarikonkursi võitnud Ott Leplandil on seljataga erakordselt tegus aasta: võit "Eesti laulul", muljetavaldav esinemine ja kuues koht Aserbaidžaanis toimunud Eurovisionil, ülesastumised välismaal – Portugalis, Soomes, Rootsis, Venemaal, Saksamaal, Belgias ja Luksemburgis – ning kolmas stuudioalbum "Öö mu kannul käib", millel enamik lugusid pärineb laulja enda sulest.

Viimase aasta meeldejäävaim kogemus?

Eelmisel aastal oli häid ja rõõmsaid kogemusi palju. Kindlasti kõige meeldejäävam ja ühtlasi väga õpetlik ja positiivne kogemus oli Eurovisionil käimine. Ma pabistasin oluliselt rohkem kui asi tegelikult väärt oli – meil läks seal üle ootuste hästi. Poleks elu sees uskunud, et üks eestikeelne laul ilma ühegi lavašõuelemendita võib saada kõrge koha.

Mida uut möödunud aasta tõi?

Eelmisel aastal sain esimest korda elus selle õige suure lava kogemuse, mis mul varem Eestis puudu oli. Ma usun, et see oli suurim õppetund: esineda Euroopa kõige suuremal lauluvõistlusel, kui sind jälgivad sajad miljonid televaatajad pluss veel saalis 20 000 inimest! Kaheks nädalaks tekkis kohati täiesti maailmastaari tunne. (muheleb) Ja korraldajate jaoks oli ülioluline, et kõiki võistlusel osalejaid (ning sellega seotud inimesi) koheldaks kui väga tähtsaid isikuid.

Viimase aasta raskeim katsumus?

"Eesti laulu" ja Eurovisioni vahepealsel ajal ma ikka pabistasin, et mis saab, kui me Bakuus põrume – teadagi ju, et Eesti meedia ja avalikkus üldse suhtub üsna negatiivselt artistidesse, kellel Eurovisionil hästi ei lähe, inimesed hakkavad paratamatult kohe süüdlast otsima. Ma muretsesin ausalt öeldes päris korralikult, et mis siis nüüd saab. Et kui seal hästi ei lähe, kas siis kogu kahe aasta töö on luhta läinud? Aga, jumal tänatud, kõik läks positiivselt.

Viimase aja tujutõstvaim kompliment?

Möödunud aastal oli väga palju kontserte. Inimesed tulid pärast ikka juurde ja rääkisid, kuidas neile minu tegemised on korda läinud ja kuidas minu muusika on isegi mõnda neist aidanud. Minu jaoks ongi alati kõige suurem kompliment see, kui inimene ütleb, et ta on minu laule kuulates saanud üle mingist raskest ajast. Kuulajate sellised ütlemised annavad mulle tunde, et see, mis ma olen teinud, on olnud õige.

OTT IIRISEST: tema muusika on futuristlik ja isikupärane

Mida arvad aasta naisartistist Iirisest?

Suhtun Iirisesse väga positiivselt. Ta on kindlasti väga omanäoline ja hästi meeldejääv artist. Tema muusika on futuristlik ja isikupärane. Talle tuleb kindlasti anda au selle eest, et ta ajab nii kindlalt oma rida. Ta on mulle jätnud ääretult sümpaatse mulje.

Oled sa mõnel tema kontserdil käinud?

Kahjuks ei ole sattunud, kuna ta minu teada esineb ta rohkem välismaal kui Eestis. Aga täna (eile – K. A.) õhtul on võimalus näha Iirist laulmas ja klaverit mängimas. Vaatan suure huviga! Ma pean tunnistama, et mul pole ka tema plaati, küll aga olen tema muusikat kuulnud raadio vahendusel.

Kujutaks sa ennast ette mõnda tema lugu kaverdamas?

(Naerab) Tegelikult – miks mitte? Meie stiilid on küll väga erinevad, aga kui üks artist teise lugu kaverdab, siis peab ta minu meelest suutma muuta selle loo enda omaks, omanäoliseks. Aga ma arvan, et lähimate aastate jooksul ei ole meil kummalgi plaanis teineteise lugusid kaverdada – üritame mõlemad alles omaenda muusikat tutvustada.