Mauno Meesit bändist Sinine: "Muusika on teraapia, mis viib helide maailma!" (3)

Praeguseks kaks plaati välja andnud Mauno Meesit on maailmas tunnustatud muusik, kelle loomingut kuulavad hea meelega ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Mart Juur.

Veidi järele mõelnud, tunnistab Mauno, et too vineerist ja kõrgete keeltega instrument, millest ennist juttu, polnud siiski ta päris esimene pill. Nimelt meisterdas ta kunagi ammu tööõpetuse tunnis kasti-lauatüki-tamiili aretise, mille peal andis samuti noote välja võluda.

Kuid tegelikult just kitarriostust saigi alguse Mauno muusikategemine. "See oli aeg, kui põhikooli lõpus ja keskkooli alguses tekkis meie klassis suur roki-, pungi- ja metali-laine ning kõik soovisid bändi teha ja kitarri mängida. Kuulasime Deep Purple’it, Black Sabbathit, Metallicat, Motörheadi, Panterat, AC/DCd, Offspringi, Nirvanat ja nii edasi," räägib Mauno.

Aastal 2003 tabas just Kunstiakadeemiasse sisearhitektuuri erialale astunud noorhärrat vajadus end isiklikumalt, intiimsemalt väljendada.

"Jätsin bändid ja keskendusin enda loomingule. Umbes seda aega võin tinglikult nimetada ka Sinise alguseks," räägib Mauno, kirjeldades seda perioodi oma elus raske ja värvikana, kuid igal juhul väga inspireerivana.

Esimene album

"Alguses tegelesin lihtsalt akustilisel kitarril lugude ja laulude väljamõtlemisega, salvestasin kassettmakiga demosid ja aeg-ajalt aitas mõni sõber mul paar demot ka arvutisse salvestada," meenutab Mauno, kelle sooviks oli kitarril välja mõeldud lood rohkem elektroonilise muusika võtmesse panna ning katsetada eri stiilide ja kõladega. Lõpuks sai ta endale arvuti ja hakkas tundma õppima süntesaatoreid ja salvestusprogramme.

"See oli aeg, kui stiilid ja žanrid kaotasid minu jaoks igasuguse tähenduse ning ma hakkasin otsima helilisi vasteid oma elus toimunud sündmustele. Võisin päevi tegelda ühe saundi otsimisega, mis sobiks oma olemuselt kirjeldama ühte sündmust, paika või inimest. Läksin kõigega väga süvitsi," mäletab Mauno.

Siis ta mõistiski, et võib olla muusikaga kahekesi ja panna oma lauludesse kõik, mis ta endale öelda soovis.

"Muusika tegemine ja laulmine on nagu teraapia, mis viib suurde ja värvilisse helide ja tajude maailma," selgitab Mauno.

Oma esimese albumi kallal töötas ta viis aastat. "Kui ma hakkasin Sinise plaadi väljaandmiseks võimalusi otsima, siis leidsin kogu maailmast 65 plaadifirmat, kes vähegi võiks niisugust muusikat välja anda. Kõik need firmad said minu promo-CD," meenutab Mauno.

Üks, kes tegi konkreetsema pakkumise, oli Accession Records – muusiku silmis kõigi hulgas firma number üks.

"See oli uskumatult positiivne üllatus, kui sain kirja plaadifirma omanikult Adrian Hatesilt, kelle muusikat ise olen aastaid väga kõrgelt hinnanud ja kes kirjutas, et on mu muusikast vaimustuses ja pole mu plaati mitu päeva oma pleierist välja saanud," rõõmustab Mauno.

Ligi aasta käinud läbirääkimised viisid lepinguni ning nüüd on Sinisel koostöös Accession Recordsiga ilmunud juba kaks albumit. Pärast esimese albumi "Butterflies" ilmumist mõistis Mauno, et saab oma muusikaga ka teistele inimestele midagi olulist anda.

"Nüüd äsja ilmunud albumil "Dreams Come True" tegelen laulusõnades ka laiemas mõttes elu väärtuste ja eksistentsialismi lahtimõtestamisega. Üritan muusika läbi ise parem inimene olla ning inspireerida ja julgustada kuulajaid," räägib Mauno.

Disainib ja reklaamib

Elektrooniline muusika kitsamalt on talle aga südamelähedane, sest see võimaldab tekitada lõpmatuid kõlavärve, jutustavaid muusikapilte ja atmosfääre.

Ühest küljest on tänapäevased muusika arranžeerimise ja produtseerimise vahendid arvutis paljud asjad lihtsamaks teinud. "Arvutit kasutatakse salvestamisel ja komponeerimisel olenemata stiilidest," selgitab Mauno. Teiselt poolt on korralike instrumentide ja stuudiotehnika hinnad ikkagi päris kõrged.

Muide, oma plaadi kujunduse tegi Mauno ise. "Ma ei teagi väga kedagi teist, kes oleks ise enda plaadile kujunduse teinud, aga kuna tegelen visuaalse kunstiga, siis tundub see mulle ainuvõimalik tee," räägib mees, kes soovib peale muusika pakkuda inimestele ka piltidega midagi erilist ja terviklikku.

Nii et muusika kõrval tegutseb Mauno veel graafilise disaini ja reklaami alal ning plaanib lähiajal selles vallas jälle agaramalt kaasa lüüa.

12tunnised tööpäevad

Maunot inspireerivad suured kontrastid, mida ta ka oma muusikas kasutab.

"Tihti meeldib mulle tegelda muusikaga hämaral õhtul või

öösel – et saavutada teatud atmosfäär ja meeleolu," räägib Mau-no. Lisades kohe, et kui mõne looga on vaja intensiivselt töötada, võib ta nädalaid teha ka 12tunniseid tööpäevi. Ikka selleks, et tulemus rahuldaks.

"Alati on lõpuks see tulemus kuskil olemas – kui vaid ise piisavalt järjekindel ja kannatlik olla," teab Mauno ja lubab, et muusikaks saavad ainult erilisemad, puudutavamad lood: "Vahel võib mõni üksik salmi või refrääni osa seista ka aastaid, enne kui leian selle puuduva pusletüki, mis aitab ideega edasi minna ja sellest tervikliku laulu kirjutada."

Sinise viimane plaat kannab nime "Dreams Come True". Mau-no ise peab end suureks unistajaks, kes ometi on alati kahe jalaga maa peal. "Arvan, et ühe inimese elu on liiga lühike, et jätta tegemata asju, mis tunduvad endale kõige olulisemad. Ja nende oluliste asjade nimel peab julgema ja tahtma ka tööd teha ja riskida, et neid mitte lihtsalt unistamisteks jätta," räägib muusik.