FILMIMUUSIKAT LINDISTAMAS: Kristjan Järvi ja MDRi sümfooniaorkestri liikmed stuudios «Pilveatlase» muusika salvestusel. Foto: Christiane Höhne
Inimesed
2. veebruar 2013, 08:02

Hõivatud dirigent Kristjan Järvi: "Kui ikka kopsu üle maksa viskab, on vaja pakkumisi ära öelda!" (2)

Täna Austraalias, homme Ameerikas, mõne päeva pärast juba Euroopas, järgmisena Aasiasse – umbes nii võiks iseloomustada USAs Floridas elava dirigendi Kristjan Järvi tavapärast graafikut. Praegu peaaegu 20 orkestriga koostööd tegev mees, kelle taktikepi all sai hiljuti linti kogu Hollywoodi suurfilmis "Pilveatlas" kõlanud muusika, oskab aga vajadusel ahvatlevalegi pakkumisele ei öelda.

"Kui perekond on tähtsam või kui lihtsalt ei jõua enam, siis pead vahel natuke oma plaane kohendama ja vaatama, mida on võimalik hiljem teha või ära jätta," räägib dirigent ja nelja lapse isa Kristjan Järvi (40), kel töölepingud alati vähemalt kolmeks aastaks ette sõlmitud.

Kas säärane ettemääratud graafik ei ahista? "See kõik muutub. Lepingud on tehtud, aga planeerimine, millal mis täpselt toimub, muutub alati jooksvalt," selgitab Kristjan, ent lisab, et kui hing igatseb lakkamatult rattas jooksmise asemel vaba õhku hingata, lööb ta mõnikord ka käega. "Kui tuleb juhus, et kopsu ikka üle maksa viskab, siis on vaja asju ära öelda. Aga ma ei tea ette, millal ma selle punktini jõuan."

Üks viimase aja põnevamaid ettepanekuid, mis mullu MDR Leipzigi Raadio Sümfooniaorkestri muusikajuhina alustanud Kristjanile osaks sai, oli mängida orkestriga sisse Tom Twykeri, Andy Wachowski ja Lana Wachowski linateose "Pilveatlas" filmimuusika. See oli juba teine Tom Twykeri lavastatud film, mille taustamuusika sai salve Kristjani juhatusel.

2006. aasta filmi "Parfüüm: Ühe mõrva lugu" muusikat salvestas ta Latvija koori ja oma kammeransambliga Absolute Ensemble. Orkestripartiid mängis aga hiljem eraldi sisse Berliini Filharmooniaorkester. "Orkester pidi kogu salvestuse aja minu tempot hoidma, et end täpselt koori taustale paigutada. Eraldi salvestatud elemendid peavad ju omavahel kokku minema," naerab Kristjan. "Pilveatlase" puhul jäi taustamuusika salvestamine juba täienisti tema ja MDRi sümfooniaorkestri hooleks.

Jalg filmimaailma ukse vahel

Kristjan tutvus režissööri ja muusiku Tom Twykeriga helilooja Johnny Klimeki kaudu, kes on 1990ndate lõpust koostöös lavastaja enda ja kolmanda helilooja Reinhold Heiliga Twykeri filmidele muusikat kirjutanud.

"Arvan, et muusika on "Pilveatlases" üks tähtsamaid asju. Ja mitte ainult selles, vaid paljudes Tom Twykeri filmides, sest ta võtab aktiivselt osa ka muusikakirjutamisest, olles küllaltki hea pianist," tunnustab Kristjan, kes osales ka filmikaadrite ja muusika kokkusobitamises. "Ma ei olnud kogu aeg juures, aga nad tahtsid, et ma järelproduktsioonis tulemuse üle vaataksin ja teeksin ettepanekuid, mis aitaks seda paremaks muuta," seletab dirigent. Lõpptulemusega on ta kõigiti rahul.

"Meil on tekkinud väga hea meeskond ja tugev tiimitunne. Kõige tähtsam on omavaheline keemia ja usaldus. Meil on kõigil vastutustunne paigas: nemad teevad oma asja, mina teen oma asja ja siis paneme selle ilma probleemideta kokku," räägib Kristjan.

Juba on jutuks tulnud ka tulevikukavad: "Plaanime filmimuusikaalast koostööd 2014.-2015. aastaks. Ma arvan, et teeme MDRiga ja Latvija kooriga veel palju põnevat."

Esialgu aga otsustas Kristjan, et "Pilveatlase" filmimuusika põhjal peab sündima sümfoonia. Inspiratsiooni sai ta Ameerika heliloojalt John Adamsilt, kes lõi 2005. aasta ooperi "Doctor Atomic" põhjal kaks aastat hiljem sümfoonia "Doctor Atomic Symphony".

"Kui ooperi muusikamaterjalist saab teha sümfoonia, siis mõtlesin, et miks me ei saaks sama teha filmiga. Nüüdisooper ongi tegelikult kino, eriti kui filmis on väga hea muusika, mis sündmustikuga kokku läheb," leiab Kristjan. "Palusin helilooja Gene Pritskeril, kes orkestreeris terve filmi soundtrack’i, arendada olemasolev muusikaline materjal edasi sümfooniaks."

Nagu film koosneb kuuest eri ajastul hargnevast loost, on ka "Pilveatlase sümfoonia" kuueosaline. "Varem ei ole maailmas filmimuusikast sümfooniat tehtud, see on esimene kord," väidab Kristjan.

Filmimuusikast tuleb sümfoonia

Esiettekanne oli novembris, äsja plaadistatud sümfoonia ilmub albumina aasta teises pooles. Dirigent plaanib teost edaspidi teistegi orkestritega ette kanda.

Kristjani taktikepi all lindistatud muusika kõlab tegelikult kolmandaski Hollywoodi filmis. Gary Rossi lavastatud "Näljamängudes", mis mullu kinodes jooksis, on kasutatud Steve Reichi "Three Movements for Orhestra" esimest osa Alam-Austria orkestri Tonkünstler ja koori Sine Nomine esituses. "Nemad lihtsalt ostsid meie muusika, see ei olnud spetsiaalselt filmi jaoks salvestatud. Aga film on hea," arvab Kristjan.

Tihedast töögraafikust hoolimata õnnestub tal värskema filmitoodanguga kursis püsida. "Mulle meeldis väga uus Quentin Tarantino film "Vabastatud Django". Teine jube hea film, mida hiljuti nägin, oli "Gangsterite jahtijad"," toob Kristjan näiteid. Tema lemmik-sound-track on aga 2011. aasta filmil "Parim hotell terves Indias", heliloojaks Thomas Newman.

Kristjani töökalender äratab aukartust. Neljapäeva õhtul andis ta Londoni Sümfooniaorkestriga Barbican Hallis kontserdi "Balkan Fever" ("Balkani palavik"), kus koos orkestriga astusid üles Bulgaaria puuflöödi kaval’i mängija Theodosii Spassov ning kitarristid Makedooniast ja Serbiast.

Iga koosseisuga erinev kava

7. veebruaril esineb ta Oslo kontserdimajas Oslo Filharmooniaorkestriga, 21. veebruaril Souli Kunstikeskuses Souli Filharmooniaorkestriga, 25. veebruaril MDRi sümfooniaorkestriga Dresdenis Albertinumi kunstimuuseumis ja 26. veebruaril Berliinis Berghaini ööklubis. Märtsis ootavad esinemised Sydney Sümfooniaorkestriga Sydney Ooperiteatris ning Hiina Rahvusliku Lavakunstikeskuse Kontsertorkestriga Pekingis, seejärel MDRi sümfooniaorkestriga Poolas.

Ja iga koosseisuga on erinev kava: nüüdisheliloojatest Arvo Pärdist, James MacMillanist ja Sven Helbigist kuni 19.-20. sajandi heliloojate Brahmsi, Jan?čeki, Kod?ly, Enescu, Rahmaninovi, Skrjabini, Prokofjevi ja Stravinskini ning Viini klassiku Beethovenini välja.

Enda jagamine eri projektide ja koosseisude vahel ei ole dirigendi sõnul nii raske, kui kõrvaltvaataja arvata võiks. "Ma olen küllaltki tükk aega seda tööd teinud, paljusid teoseid olen varem juhatanud," põhjendab Kristjan. "Huvitav on ka!"

"Lennureis lastega on enesetapp!"

Siiski jätab ta igasse aastasse mõne vaba nädala, et pereringis kvaliteetaega nautida. Enamiku viimasestki nädalast sai ta veeta Floridas Palm Beachi kodus abikaasa – austraallannast flöödimängija Hayley – ja lastega. "Ega selline vaba aeg eriti sage ole. Ma tahtsin esmaspäeval koju minna, aga tegelikult jõudsin teisipäeval. Jäin kahjuks lumetormi tõttu Saksamaale kinni," jutustab Kristjan. "Tulin Leipzigist. Pidin lendama Berliinist Düsseldorfi ja sealt otse Miamisse, aga Düsseldorfi lend jäi hiljaks ja ma ei jõudnud Miami lennuki peale. Siis pidin kuus tundi järjekorras ootama, uue broneeringu tegema ja sain alles teisipäeval lennuki peale. Igavene jama oli sellega!" Pühapäeval lendas ta juba ära Londonisse.

Küsimuse peale, kui tihti ta perega puhkama sõidab, puhkeb Kristjan naerma: "No kuule, me elame Floridas! Pole vaja kuskile sõita. Kui ma koju tulen, siis mul ongi puhkusetunne. Me ei taha kuskile sõita, sest lastega on see üldse väga raske. Me plaanisime minna koos Lõuna-Aafrikasse ja Austraaliasse, aga siis sõitsime terve perega kolmeks nädalaks Marokosse. Ja isegi Euroopas käia – näiteks Leipzigis, kus meil on teine kodu – on lastega jube raske! Kolm või neli last lennukis – inimesed ei kujuta ettegi, mis see tähendab! Ja veel 12tunnise lennu puhul. See on kõige hullem asi maailmas, nagu enesetapp!" hüüatab Kristjan. "Oleme naisega otsustanud, et lähitulevikus ei tule see isegi kõne alla niikaua, kuni kõik on vähemalt 10aastased."

2006. aastal teist korda abiellunud Kristjanil on esimesest abielust Ameerika tippviiuldaja Leila Jozefowitziga 12aastane poeg Lukas ning Hayleyga kolm last: peagi kuueseks saav poeg Finn Byron, neljane tütar Avalon ja kahene tütar Eden.