Pärnu tuntuim ärimees mõisteti 5 miljoni krooni asjas õigeks (1)

Mõlemad mõisteti usalduse kuritarvitamises ja viie miljoni krooni kantimises õigeks, kuigi prokurör oli nõudnud neile kahe ja poole aastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.

Ühtlasi tuleb riigil tasuda kohtualuste õigusabikulud. Lepp, keda kohtus esindas vandeadvokaat Aivar Pilv, saab riigilt 19 580,40 eurot ja Suuk, kelle kaitsjaks oli Helmeri Indela, 18 030,83 eurot.

Lepa ja Suugi vastu esitatud tsiviilhagi summas 319 570,49 eurot jättis kohus üldse läbi vaatamata.

Lääne ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt kandsid Lepp ja tema alluv Suuk 2007. aastal SuurSepa Arenduse ASi kontolt Lepa perefirma Lepa Kaubakeskus OÜ kontole omavoliliselt 5 miljonit krooni (ca 319 560 eurot). Laenu andnud SuurSepa Arenduse üks omanikest Hans H. Luik ei teadnud raha ülekandmisest oma sõnul midagi. Hans H. Luige andmeil polnud SuurSepa Arenduse nõukogu Lepa perefirmale laenu andmist isegi arutanud, rääkimata vastava otsuse tegemisest.

Kohtunik Indrek Nummerti sõnul jõudis kohus kõiki kogutud andmeid arvesse võttes siiski järeldusele, et SuurSepa Arenduse nõukogu oli andnud nõusoleku viie miljoni krooni laenamiseks Lepa Kaubakeskusele. Asjaolu, et kohtule ei esitatud sellise otsuse tegemise kohta dokumenti, ei pidanud kohus määravaks. "Kohus ei nõustu lihtsustatud käsitlusega, et kirjaliku dokumendi puudumine toob iseenesest kaasa süüdimõistmise," ütles kohtunik Nummert otsust põhjendades.

"Otsus meeldis, ma arvan, et kohus tegi õiglase otsuse," märkis õigeks mõistetud kohtualune Suuk. Ärimees Lepp otsust otse kohtunikult ei kuulnud, sest jäi kohtusse hiljaks.

Lepa kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve kommentaari kohaselt tugines süüdistus kogu menetluse vältel ühe äripartneri poolt kuriteokaebuses valikuliselt esitatud väidetele ja tõenditele, mis moonutasid tegelikkust. "Tegemist on ilmeka näitega sellest, kuidas ebaõnnestunud äriprojektis üritab üks pool teist alusetult süüdistades kätte maksta ning ennast toimunust distantseerida, kuigi oli toimuvaga kogutud tõendite alusel väga hästi kursis," märkis Pilv. Kaitsja arvates oleks aeg Eestis sellisele praktikale lõpp teha ning prokuratuuril peaks olema julgust alustatud asju ka süütõendite puudumisel kohtueelselt lõpetada. "Koormavad kohtumenetlused ei peaks sellistes asjades olema eesmärk omaette," märkis Pilv.

Prokurör Indrek Kalda ütles, et soovib kõigepealt tutvuda kohtu motiveeritud otsusega ja alles pärast seda võtab seisukoha. Kalda on aga endiselt arvamusel, et SuurSepa Arenduse nõukogu ei olnud Lepa Kaubakeskusele laenu andmist otsustanud ega laenamiseks luba andnud.