Inimesed

Maailmalõppude ennustamised 20. sajandi teisel poolel (5)

Marge Sillaots, 15. detsember 2012 07:59
Pime bulgaarlanna Baba Vanga.Foto: Reuters/Scanpix
Maailmalõpud ei ole üksnes viimaste aastate fenomen – neid ennustati juba tuhandeid aastaid tagasi. Kuigi XX sajandi esimesel poolel selliste ennustuste arv vähenes, hoogustusid need taas 1970ndate algul.

Pärast Hiroshima tuumakatastroofi 1945. aastal ennustati, et maailmalõpp on juba läve ees. Kui seda ei tulnud, vaibusid ka ennustused, kuni 1973. aastal väitsid sekti Jumala Lapsed liikmed, et nende eestvedaja David Berg viib täide Jumala soovi lõpetada elu Maal. Samal aastal põgenesid kõik sekti liikmed USAst, sest kartsid, et komeet Kohoutek hävitab riigi. Kolm aastat hiljem teatas õpetlane Doug Clark, et Jimmy Carter on esimene USA president, kes kohtub härra 666 ehk Antikristusega, sünnib ühtne maailmakord ja USA kui selline kaob.

Samal teemal

1980. aastal käis Põhja-Carolina prohvet Colin Deal Kristuse naasmiseks välja neli aastat: 1982, 1983, 1988 ja 1989. Kui selgus, et Kristusest pole midagi kuulda, pani Deal ühes raadiosaates paika uue tähtaja, sel korral enam mitte nii konkreetse: Jeesuse uueks naasmisajaks sai "umbes üheteistkümne aasta jooksul".

1981. aasta 25. mail kogunesid sekti Jehoova Assamblee umbes 50 liiget New Yorki Coney Islandile, et oodata ülestõusu (ingl.k. "rapture"). Väidetavalt pidi maailmalõpp saabuma kohaliku aja järgi kell 15. Oodati ja vaadati, trumme põristati päikesetõusuni, ent maapind jalge all jäi püsima.

1982. aastal ilmusid mitmes suures ajalehes kuulutused, et 24. või 25. aprillil saabub Kristus. Kuupäev möödus tulemuseta, kuid kuulutajatel oli vabandus varrukast võtta: maailm polnud selleks lihtsalt veel valmis.

1988. aastal kirjutas Edgar C. Whisenant oma raamatus "88 põhjust, miks ülestõusmine toimub 1988" kolmepäevasest perioodist sama aasta septembris, kui pühakud ja Jumal inimestega kohtuvad. Möödus veel aasta ja Whisenant avaldas järgmise teose "Viimane väljahüüe: ülestõusmise raport 1989", milles väitis, et pani aastaga mööda ja kõigil tuleb septembris taas valmis olla.

Spirituaalne lektor ja kirjanik Elizabeth Clare ennustas, et 1990. aastal teeb maailmale lõpu tuumapomm. Kuupäeva möödudes hakkas Clare’i jüngrite arv ruttu kahanema.

1991. aastal ilmusid ajalehtedes taas kuulutused, et 1992. aasta 28. oktoobril "ilmub taevast Jeesus". Kuulutus kattis USA ühel loetavamas väljaandes US Today kogu külje, autoriteks olid Hyoo-go (Ülestõusmine) liikumise eestvedajad. Kui nimetatud kuupäev möödus rahulikult, muutusid sekti liikmed mässumeelseks. Mõned üritasid oma ninamehi pussitada, paljud lasid käiku rusikad. Üks sekti juht mõisteti hiljem kohtus süüdi nelja miljoni dollari väljapetmises oma jüngreilt.

1994. aastal ennustas kuulus ameeriklasest jutlustaja Harold Camping oma raamatus "1994?", et usub kogu südamest – maailm lõpeb 1994. aasta septembris ja surmast ei pääse mitte keegi. Kuigi ta suutis moonutatud piiblifaktide abil ära petta tuhandeid ja ilmalõpp jäi sellele vaatamata saabumata, ei kohkunud jutlustaja tagasi, vaid jätkas kataklüsmi ennustamist ka aastaid hiljem.

1997. aasta on maailmalõpuennustuste ajaloos üks mustemaid. Menuka sekti Heaven’s Gate (Taeva Värav) juht Marshall Applewhite ja tema jüngrid sooritasid Californias Santa Fe rantšos massienesetapu. Applewhite suutis oma järgijaid veenda, et komeet Hale-Bopp on märk sellest, et nad peavad oma maisest kehast lahkuma. Komeedi taga ootas liikmeid väidetavalt kosmoselaev, mis viib nad edasi kõrgemale tasandile. Sektiliikmed tapsid end nii-öelda vahetustega – üksteisele joodeti sisse segu tugevast rahustist ja viinast. Enamik suri kolme päeva jooksul, Applewhite ise oli üks viimastest. Anonüümse vihje peale majja saabunud FBI leidis eest 39 surnukeha.

1990. aastate esimesel poolel ennustas endine seitsmenda päeva adventistide pastor Larry Wilson, et 1994. aastal algab seeria maavärinaid, mis kulmineeruvad 1998. aastal, ja siis leiab aset ka Kristuse teine tulemine.

1999. aastal pidanuks taas olema maailmalõpp või vähemalt mingit sorti suurem katastroof: seda olevat ennustanud kuulus Prantsuse astroloog Nostradamus juba sajandeid tagasi. Nostradamus seadis lõpukuupäeva juulisse, kui "taevast saabub terrorikuningas, kes toob surnuist kaasa mongolite kuninga".

Millenniumi ehk 2000. aasta kohta levis 90ndatel palju oletusi. Usuti, et 2000. aasta 1. jaanuar toob tehnoloogilise katastroofi, mistõttu soovitati inimestel varuda vett, patareisid ja relvi. Ka tõsised tehnikud ja IT-mehed väitsid, et arvutid ei pruugi lugeda aastat 00 õigesti (kuna arvutid kasutasid aastaarvude märkimisel kahenumbrilist kombinatsiooni) ja seadistavad end hoopis aastale 1900. Kardeti, et see viib rivist välja lugematul arvul süsteeme ja elutegevus peatub teadmata ajaks.

2000. aasta 25. detsembriks ennustas maailmalõppu ka paavst Johannes XXIII. Oma päevikus täheldas paavst üles 1960ndatel toimunud kohtumised pühak Madonnaga, kes väitnud talle, et 1984. aastal lõpeb sõda, mis tõstab taas pead 90ndate algul, kui olukord päris tõsiseks muutub. Madonna ennustas maavärinaid, näljahäda, üleujutusi jms, vihjates isegi, et Aafrikas sureb seetõttu miljoneid. 1995. aastal saabuvat taevast aga "kummalise väljanägemisega" olendid, kes toovad maale õnnistuse – kaovad sõda, nälg ja haigused. Kui maa peale on loodud paradiis, ilmub Jeesus oma 2000. sünnipäeval "kusagil New Yorgi lähedal taevasse" ja toob maailmalõpu, kuigi paradiisi näol.

Aastaks 2006 ennustas maailmalõppu keegi Michael Drosnin, kelle sulest ilmus 1994. aastal raamat "Piibli kood". Drosnin uuris Piibli risti ja põigiti läbi ning dešifreeris väidetavalt selles leiduva koodi: tema uskus, et Jumal peitis tekstide vahele sõnumeid ja mängis sõnade, lausete ning kõnekujunditega. Kui Drosnini esimene raamat populaarseks osutus, kirjutas ta veel mitu teost, millest ühes väitiski, et üleilmse sõja tõttu leiab aset tuumakatastroof ja maailm lõpeb 2006. aasta 2. detsembril.

2009. aastat peeti teaduslikuma sisuga maailmalõpuks: Šveitsis Genfis asuva Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) teadlased said aasta varem viimaks valmis suure hadronite põrgataja (LHC). Arvati, et teadlaste eksperimendid viivad musta augu tekkeni, mis neelab Maa. Rühm iseseisvaid teadlasi üritas CERNi isegi kohtusse kaevata, et katsed peatataks.

2011. aastal liitus ennustajatega taas jutlustaja Harold Camping, kes väitis, et maailmalõpp saabub 21. mail. Kuupäev möödus, ja Camping lükkas tähtaja 21. oktoobrile. Sama aasta juunis sai ta infarkti, hiljem aga otsustas ennustamisest üldse loobuda, sest "praegu polevat märke, mis viitaks saabuvale maailmalõpule". Camping tunnistas kaudselt, et ta eksis, kui kuulutas piibli uurimise põhjal peatset maailmalõppu. Paraku leidsid tema ideed viljaka pinnase: paljud Campingi fännid loobusid maailmalõpu ootuses tööst ja annetasid oma varanduse. Camping kasutas miljonitesse dollaritesse ulatunud annetusi inimkonna hoiatamiseks saabuva maailmalõpu eest.

Kurikuulsaim maailmalõpukuupäev on ilmselt 2012. aasta 21. detsember, mil lõpeb maiade tsivilisatsiooni kalender. Kuigi teadlaste sõnul ei ole üheski maiadest jäänud materjalis leitud viiteid maailmalõpule, on mitmed kirjanikud, ennustajad ja entusiastid aastakümnete jooksul uskunud, et maailm lõpeb just tänavu detsembris. Uskujad viitavad galaktilisele sündmusele – Päike liigub tänavu talvisel pööripäeval nii, et paistab Maalt vaadatuna otse Linnutee keskel. NASA teadlaste sõnul leidvat see aset aga igal aastal ja midagi erilist siit loota ei ole.

Kui seekordne maailmalõpp peaks juhtumisi ära jääma, ennustatakse järgmist 2030. aastateks. 2005. aasta augustis pöördusid Michigani ülikooli astronoomid tagasi vahepeal unarusse vajunud asteroidi 2004 MN4 juurde. Uurijad olid sellele nimeks pannud 99942 Apophis: vanad egiptlased nimetasid nii maojumalat, kes esindas pimedust, kaost ja kurjust. Astronoomid väitsid, et uute arvutuste kohaselt möödub Apophis 2029. aasta 13. aprillil Maast 30 000 kilomeetri kauguselt ning uuesti jõuab see asteroid Maale ohtlikult lähedale 2035., 2036. ja 2037. aastal. Tõenäosust, et Apophis kukub 13. aprillil 2036 Maale, hindasid astronoomid suhtega 1:45 000.

Kõige kaugemale on seni seadnud maailmalõpu üks nüüdisaja kuulsamaid ennustajaid, 1996. aastal surnud pime bulgaarlanna Baba Vanga. Tema nägemuste kohaselt lõpeb maailm aastal 5079.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee