Telekas näitas kiilakat meest, kelle läikival pealael ilutses suur laik. Keegi ei teadnud täpselt, mis laik see oli. Teooriaid oli mitmeid.
Mu isa oli mees ja mu ema naine. Töömees ja koduperenaine. Väikeste lastega polnud teistmoodi võimalik.
Sellest ajast mäletan niipalju: jõuluvana polnud olemas. Seintel võisid olla kõrvad. Onu tubakakotti ei tasunud panna kuivanud takjalehe puru. Tooreste frikadellide loopimine seina peale polnud pikemas perspektiivis otstarbekas (perspektiiv sai otsa, kui ema teada sai). Trepi peal jooksmine polnud samuti tark tegu. Eriti tark tegu polnud kahvliga trepi peal jooksmine.
Kuu peal elavad venelased, kes viltidega jälgi teevad. Hiljem tuli välja, et see on siiski vanemate loodud konspiratsiooniteooria. Need olid hoopis ameeriklased.
"Neegrid on mustad, indiaanlased on punased ja hiinlased on kollased." (Vanaema)
"Su käed värisevad, sest ämmaemand oli räigelt kole naine." (Vanaisa)
"Kaljo, ära aja lolli juttu lapsele. Rohkem viina ei võta!" (Vanaema)
Kui triibulisi ei saa, saad ruudulised – kärbselapatsi kaasabil.
Nüüd olen 25 ja ma pole veel surnud, kuigi elu arvas muud.
Kommentaarid