Jaan Elgula: "Heldur Karmo ees võtan maha kõik oma viis kaabut!" (8)

Album on arvult ansambli viies kauamängiv. Topelt juubelihõnguliseks teeb uue plaadi asjaolu, et Justamendi üks asutajatest ja hingedest Jaan Elgula tähistas just eile oma esimest suuremat juubelit.

"Kui mu tähtpäev kohutava kiirusega lähenema hakkas, lubasime endile, et anname tõepoolest viimaks uue plaadi välja. Sest eelmistest lubadustest on möödas juba kaks-kolm aastat ning viimasest Justamendi plaadi ilmumisest enam kui kümme aastat," meenutab Elgula. "Nii me siis viimaks võtsimegi oma laisad kered kapist välja. Jõudes selleni, et mis võiks olla uue albumi keskne teema, meenus mulle Peeter Karmo koostatud väga infomahukas netilehekülg oma isast Heldur Karmost. Sinna on üles riputatud pea kõik Heldur Karmo kirjutatud laulutekstid. Kokku on neid seal ligi kolm tuhat! Kokku on ta kirjutanud kuskil 4000 laulteksti, millest salvestatud on vaid alla neljasaja. Nii et legendaarne mees," toob Elgula välja lausa uskumatu statistika.

"Ja eranditult on tema tekstid jõudnud ka meie uuele plaadile. Paraku on see legendaarne mees, kes tänavu mais oleks tähistanud oma 85. sünnipäeva, jäänud tänamatult varju ning teda hakatakse juba ära unustama. Teatavasti oli ta ratastoolimees, noores eas põdenud lastehalvatust ja tema maailm piirdus nelja seinaga. Aga seda ergumad olid tema närvid muusika kuulamisel ja tekstide kirjutamisel."

Elgula ütleb, et ise ta kahjuks Eesti läbi aegade kõige produktiivsemat laulutekstide kirjutajat ei tundnud. "Aga kõik oma viis kaabut võtan selle mehe ees maha! Sest ta on tõesti legend. Hakkasime siis mõtlema, et mis meie uue plaadi nimeks võiks saada. Ja panime "Karmovõlg". Selline väike sõnademäng. Nüüd on see valmis ning sellel on nii tuttavaid lugusid kui ka lugusid, mida eesti keeles pole veel keegi teinud," avab Elgula verivärske albumi sisu, kuhu pressitud neliteist lugu. "Kõik need on Heldur Karmo tekstidele, ainult et mõned neist on teiste esitajate poolt juba varem salvestatud ja mis saanud nüüd meie arranžeeringus uue kuue," täpsustab Elgula. "Nagu näiteks avalugu "Mööda teed, mis on kividega kaetud". Teeme seda sootuks teistmoodi kui kunagi Heli Lääts seda esitas. Samas näiteks loole "Oo, aeg, miks kiirelt kaod", mida laulis Kalju Terasmaa, on Karmo kirjutanud kaks erinevat teksti. Meie võtsime just esimese, 1951. aasta variandi, kui samas Terasmaa laulab 1960. aasta varianti," toob Elgula välja.

Tempel otsa ees: Justament on kantribänd

Plaadi esitlus toimub täna õhtul klubis Rock Café koos Jaan Elgula sünnipäevakontserdiga, kus astuvad üles ka mitmed külalissolistid nagu Kõrsikud, Silvi Vrait, Ilona ja Lenna. Kuigi kontserdil mängis Justament viimati kaks aastat tagasi, neil pubides esinemisest puudust pole. "Kuus kolm-neli mängu on meil ikka," ütleb Elgula.

"Tänapäeval on see teema, et kontserdi korraldamine eeldab mitme esineja koostööd ning lisaks oleme me ise väga kehvad korraldajad," toob Justamendi juhtfiguur välja vähemalt ühe põhjuse, miks neid kontserdilaval sedavõrd harva näeb ja kuuleb.

Samas ollakse kaugel mõttest laiali minna. "Miks laiali minna?" küsib Elgula retooriliselt. "Minu meelest on laiali minna raskem kui koos edasi eksisteerida. Paraku nõuab intensiivne kontserditegevus uusi lugusid. Aga kui sa lähed kuskile mängima, siis ega uuematest lugudest ei tahagi keegi eriti kuulda: ikka "Kaua sa kannatad", "Maa tuleb täita lastega" või "Vangile ei meeldi trellid"," naerab Elgula. "Mis kõik jäid 90. aastate algusesse. Eks meil ole selline tempel küljes, et oleme kantribänd ja Eesti asja ajaja ning eks me siis selle seljas edasi sõida," lepib tänane juubilar samas ansambli väljakujunenud kuvandiga. "Kuigi meie uus plaat on pigem retrovõtmes. Sellega peaks jõudma ninna 1950. aastate Ameerika lõhn: "Tuulest viidud", Frank Sinatra või Marilyn Monroe. Samas lähtub plaadi teine lugu "Jaanuar" pigem diskobiidist."

Küsimusest, kas Justamendi järgmist plaati peaks ootama jälle tosin aastat, põikleb juubilar kõrvale. "Tänapäeval on plaadi tegemine üldse natuke tänamatu asi – täna tuleb ta välja ja homme on juba netis üleval. Ning ongi kogu moos. Kui Sirje Potissepp elab selle nimel, et poest ostetaks head eesti toitu, siis siin tahaks mina öelda, et ostke eesti muusikat. Ärge tõmmake seda netist! Vastasel korral pole lihtsalt mõtet plaate teha," tõdeb Elgula natuke nukralt.

"Selveris roppude plaatide kõrval ei taha me oma plaati näha, kuigi eks me näputäie poodidesse viime. Üldjuhul müüb ansambel hästi oma kontsertidel, kui inimene ostab emotsioone ja saab sinna ka autogrammi peale. Sellega muutub plaat palju isiklikumaks – see pole enam anonüümne netist tõmmatud fail," on tänane sünnipäevalaps kindel.

Oma esimesele juubelile ta siiski liiga suurt tähelepanu ei osuta. "Päev varem sai mu poeg 20. Siis mõtled, et mina olin sama vanalt vene kroonus, mis oli justkui alles eile. Samas vaatan oma poega. Et ohoo, täiesti juba mees! Nii tekivad enda sees mingid käärid, kus aja mõiste pole enam ühene. Ja kui ennast seestpoolt vaadata, siis mina küll ennast viiekümnesena ei tunne. See on lihtsalt üks number. Mitte midagi muud."