NELI AASTAKÜMMET TAGASI: See foto noorest Marju Kuudist tehti 1971. aastal saate «Käokava» salvestamisel. Esitatavaks lauluks peaks olema «Kaks kuukiirt mu toas». Üheksa aastat hiljem emigreeris Kuut Rootsi ja muutus kodumaal ebasoovitavaks reeturiks, kelle lugusid enam ei esitatud ja osa neist ka hävitati.
Elo Odres 29. november 2012 07:06
"Olen tegelnud juba aastaid Marju Kuudi kadunud muusika otsimisega ning leidnud väga palju, praegu on tema 500 laulust olemas ligi 300," teatab Facebookis Marju Kuudi fännilehte haldav muusik Martin Loik. Kuid kus on ülejäänud 200?

Oktoobri lõpul esitati Facebookis Marju Kuudi fännilehel üleskutse teada anda, kui kellelgi on alles laulja vanade lugude salvestisi kodustel lintidel või kassettidel. Üleskutset ei esitanud siiski mitte lauljatar ise, vaid Facebookis tema fännilehte haldav muusik Martin Loik. Aasta tagasi Eestist taas Rootsi kolinud Marju Marynel Kuut ise tegutseb näoraamatus nime Maryn E. Coote all.

Martin Loik põhjendab oma üleskutset sellega, et 1980. aastaks, kui Marju Kuut Nõukogude Liidust lahkus, oli ta jõudnud lindistada umbes 500 laulu, millest suur osa on hävinenud või kadunud. Põhjuseks oli tol ajal raadiot ja televisiooni kimbutanud lindipuudus ning hiljem tema muusika mittesoosimine.

Marju Kuudi laulud kõlasid tihti raadios ja televisioonis ning inimesed salvestasid neid ka oma kodustele makilintidele. Mõnel oli ju olemas selle aja kohta üsna hea tehnika ja huvi muusika salvestamise vastu. Loigu sõnul on väikese restaureerimise abiga võimalik osa lugusid üsna kenasti taastada. Kahjuks on videopildiga lugu keerulisem, sest sellist aparatuuri, millega ka telerist tulevat pilti võiks jäädvustada, inimestel tollal veel ei olnud. "Seetõttu peame leppima vaid ETV põhjatutest arhiividest tasapisi väljakooruvate materjalidega," nendib Loik.

ETV arhiivides oleval materjalil saab noorukest Kuuti näha laulus "Et ööst saaks päev" ja MERLi ingliskeelses loos "Put a little love in your heart". Telefilmis "Igavene tuli" on videokatkend loost "Mind veel ei ole". Loigu sõnul on säilinud ka paar pisemat juppi ning video laulule "Kiiktoolis". Veel mängis Kuut mängufilmis "Varastati Vana Toomas" ja sealt on video laulule "Kui tahad olla hea".

"Armastus suur" on kadunud veel

Martin Loik hakkas Marju Marynel Kuudi lugusid kokku korjama omal algatusel, kuid teeb lauljatariga seejuures koostööd. "Kui ma midagi leian, annan selle loomulikult ka kohe Marynelile kuulata," selgitab Loik. "Mõni lugu talle meeldib, mõni mitte."

Mõnd laulu, mis Loik on välja kaevanud, pole Marju Kuudil endal enam meeleski. "Mitmed laulud salvestati kiiruga linti, seejärel mängiti neid võib-olla paar korda eetris ning see oli kõik. Kahjuks on ka mitmeid šedöövreid puudu või on nad olemas väga halva kvaliteediga," mainib Loik. Näiteks Gennadi Tanieli prantsuskeelne ballaad "Le Grand Amour" ("Armastus suur"), mida on hiljem eesti keeles laulnud ka Helin-Mari Arder – nii et kui mõnel Marju Kuudi austajal see kusagil riiulis vedeleb, oleks see eriti oodatud. Siiani on kadunud ka paljud Kuudi lauldud kaverid ning laulud ansambli MERL repertuaarist.

Oma seni suurimaks õnnestumiseks peab Loik mõni aeg tagasi saadud kontakti ühe Peterburi arhiiviga, kust õnnestus paar lugu saada. Kuna Marju Kuudi muusikaga välja antud plaate on vaid käputäis ning head materjali järgmiste jaoks on juba praegugi väga palju – vähemalt 6–7 plaadi jagu –, loodab Loik, et ehk kroonib tema tööd plaat Marju Kuudi vanade lauludega. Lauljatar ise aga seda lootust ei jaga.

Loik usub, et kõik artistid on huvitatud oma lugude omamisest. "Laul on tore mälestusese," sõnab ta. Oma lugude otsimisest huvitatud artistidel soovitab Loik alustada Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist. "Uurida võiks veel näiteks Filmiarhiivist – ka seal hoitakse paljusid raadiosaateid, filmimuusikat ja helilinte Tallinna Heliplaadistuudio materjalidega," lisab ta.

Loik kiidab Eesti raadio ja televisiooni arvutipõhist infosüsteemi, kust on võimalik materjali leida kerge vaevaga. Aga loomulikult on seal ka palju veel kirjeldamata materjali, mis otsingusüsteemis ei kajastu ning mida leida on üsna keeruline. "Paljud laulud on kõlanud näiteks mõnes saates, mis on endiselt säilinud vaid helilindil, ja sedagi pole võib-olla juba aastaid keegi kuulanud ega selle sisu kirja pannud," räägib Loik.

Kirjeldamata materjal tähendab seda, et kunagi tehtud telesaade on ETV arhiivis küll kenasti riiulil olemas, kuid kuna selle sisu pole täpselt kirja pandud, ei tea keegi, keda seal intervjueeritakse ja kelle esitatud laulud saates kõlavad. Samuti ei mäleta arhiivi pöörduvad lauljad enamasti täpselt, millega seoses mõni nende laul linti võeti. Mäletatakse umbkaudu aega ja võib-olla ka mõnda detaili, mis seal saates veel oli. "Meie peame siin olema siis hiromandid ja ära arvama, mis saatega tegemist oli," ütleb ERRi arhiivide juhataja Heli Pikk.

Poliitiline või olmeküsimus?

Viimastel aastatel on ETV saadete kirjeldamisel siiski suur töö ära tehtud ja kirjeldamata saateid on vähe alles jäänud. Kuigi neid ikka veel on ja sealt võib veel ühte kui teist huvitatavat leida. Vanadest saadetest leitud materjali on palju kasutatud näiteks sarjas "Tähelaev", paljud saated on ära kirjeldatud tänu taasesitustele ETV2s.

Marju Marynel Kuudi arvamuse kohaselt hävitati paljud tema lauldud lood arhiividest pärast tema emigreerimist poliitilistel põhjustel. Heli Pikk eitab seda kindlalt. "Võib-olla selline käsk oli, et hävitada, aga tean täpselt, et seda ei täidetud. Raadioarhiivis oli (ja on siiani) kaheksa suurt magnetlinti Kuudi 250 looga. Need viidi lihtsalt silma alt ära ja kui ajad muutusid, on Kuut hiljem kõik need lood endale ka saanud," ütleb Pikk. Martin Loik täpsustab, et tegelikult on see arv umbes kaks korda väiksem: "Üks ja sama lugu on lihtsalt kopeeritud erinevatele helikandjatele. Kuid muidugi on ka see üsna suur kogus."

Linte küll lindistati ümber, aga seda mitte poliitilistel, vaid labaselt olmelistel põhjustel. Nagu suur hulk muustki kraamist, olid lindid nõukogude ajal defitsiit. Paljud saated lindistati üle lihtsalt lindipuudusel – kas algselt lindil oleva salvestise oli sisse laulnud läände pagenud või nõukogude laulja, sellel polnud mingit tähtsust.

Martin Loik vaidleb vastu: "Tean täpselt, kuidas 1979. aastal tehtud muusikafilmis "Teledisko laulud" asendati Kuudi lauldud lugu "Kiiktoolis" hiljem kahe Marju Läniku looga. Paljudest telesaadetest tehti ka fotosid ja nende põhjal võib aimata, et kustutatud lugusid oli veelgi."