Sellisele järeldusele on jõudnud USA teadlased, kes töötasid läbi Illinoisi osariigi trauma-andmebaasi. Aastatel 1995–2009 toodi osariigi haiglate traumapunktidesse ligi kakssada tuhat inimest. Pea seitsme tuhande vigastused olid nii rasked, et inimesed surid hiljem haiglas.
Kiirabisse jõudmisel määrati kõikide haigete vere alkoholisisaldus. See varieerus nullist kuni viie promillini.
Tuli välja, et mida napsisem patsient haiglasse jõudes oli, seda suurema tõenäosusega ta ellu jäi. Raske joobe puhul vähenes suremus ligi poole võrra, olgu inimesel siis luumurrud, sisemised verejooksud või muud ohtlikud vigastused.
See ei kehtinud ainult põletushaavade puhul.
Uurimuse koostanud statistikud hoiatasid, et selline tulemus ei tohiks kedagi alkoholi kuritarvitama kehutada, sest igasugune joove suurendab õnnetuste tekkimise riski.
Kui keha juba on katki, tundub alkoholil olevat kudesid kaitsev mõju. Üksikud loomkatsed on näidanud, et alkohol võib mõnes olukorras kaitsta närvisüsteemi. Kuidas see masinavärk töötab, pole bioloogidel ega arstidel praegu aimu. Kui biokeemikud sellele jälile saaksid, võiks luua ravimid, mis jäljendavad alkoholi mõju ja seeläbi kiirendavad paranemist.
Kommentaarid