Kati-Saara Vatmann: Juur ja Oja on kaks vana väsinud impotenti! (287)

Ilmselt põhjustas kirjanik Kati Saara Vatmanni ärrituse saatelõik, kus ärapanijad Mart Juur ja Peeter Oja lavastasid intervjuu Anna-Maria Galojaniga. Uhke parukaga Oja sisenes sketši salmiga:

"Nuga, kahvel, pott ja pann – mina olen Galojan!"

Järgnenud huumorinumbris lasti vaatajail aimata, et karistuse kandmise eest Londonisse pagenud "Eesti demokraatia ema" Galojan on natuke paistes, sest ta tuli just vannist, aga on valmis hakkama juhtima riiki. Tartu Ülikoolis haritud politoloogi ei näidanud see sketš just kõige paremast küljest.

Vatmann tegelikult "Ärapanijat" ei vaata

Kati Saara Vatmann tulistas Õhtulehe kõne peale täpsustuseks ja laienduseks: "Mind on selle saate ("Ärapanija" – toim.) eetrisoleku algusest häirinud, et ta on üles ehitatud kurjusele ja inimeste mõnitamisele. Kuni seal leidus mingigi vaimukuse ivakene, nii kaua see asi ei olnud nii hull. Aga kuidagi on lakanud olemast igasugune nali ja igasugune konstruktiivne, heatahtlik huumor. See saade on üdini lõhkuv, üdini mõnitav, üdini solvav.

Ma tegelikult ei vaata "Ärapanijat", ma ei oskagi öelda, mismoodi juhtus, et ma esmaspäeval seda vaatama ununesin... See on umbes sama asi, kui sa satud peale avariile või tulekahjule, ja jääd siis lollakalt, mokk töllis, jõllitama. Kusjuures sa oled abitu: aidata ei saa, sekkuda ei saa!"

Miks siis Kati Saara Vatmann seekord saate peale nii leili läks?

Vatmann: "See ei olnud üldsegi mingi isiklik vastikusesööst. Anna-Maria Galojani ma isiklikult üldse ei tunne, ja kahtlemata ei kiida ma heaks tema šlikerdamist seal Londonis; aga see, mismoodi Oja-Pets teda mõnitas – see oli nii kohutavalt ebaeetiline, ebamehelik, inetu ja ebaprofessionaalne, et ma lihtsalt ei saa aru, kuidas Kanal 2 võib lati nii alla lasta ja kord nädalas sellist saasta eetrisse paista!

Mulle tundub, et Juur ja Oja teevad seda saadet mingist haigest kohusetundest ja neil endil on väsimus ja kibestumine kallal. See saade ei ole vastutulek haigele huumorimeelele, pigem on saatejuhid kaks vana väsinud impotenti: pekised pässid lajatavad teistele nii, nagu torust tuleb – ükskõik kui haiget keegi õigustamatult saab!"

Siinkohal tasub meenutada, et ka Kati Saara Vatmann ise on olnud korduvalt ärapanijate jututeemaks: "Mind mõnitati aastaid, et mul sünnivad lapsed siis, kui ma kaotan spiraali. Alguses häiris ja ärritas see mind kohutavalt, sest kõik minu lapsed on tulnud siia ilma väga teadlikult planeeritult. Niisugune vulgaarne mögisemine emaduse kallal oli kohutavalt solvav. Aga ühe hetkel muutusin ma immuunseks."

Ärapanijate staar pürib ise luubi alla?

Kuidas kommenteerivad kirjanik Vatmanni etteheiteid ärapanijad?

Mart Juur: "Me ei mõnita kedagi! Me tõstame esile mõne inimese, kes on saatnud korda midagi silmapaistvat."

Saate kangelaste teket selgitab Juur nii: "Inimene peab ise ikka väga aktiivne olema: nõudma avalikkuselt tähelepanu, püüdes sattuda nii-öelda orbiiti. Ja kui ta on ennast juba natuke kuulsaks teinud, satub ta ka "Ärapanijasse"."

Seda, miks "Ärapanija" peale vahel solvutakse, põhjendab Mart Juur huumorisoone hägustumisega: "Inimesed ei tee enam žanritel vahet. Et ei tehta vahet paroodial ja mõnitamisel. Ei tehta vahet karikatuuril ja mõnitusel. Inimestel on kadunud taju, et huumor ja satiir töötavad erinevate žanritega ja igal žanril on oma mängureeglid: karikatuur või paroodia võib võtta mingisuguse nähtuse või inimese või ilmingu või situatsiooni iseloomulikud jooned ja võimendada neid nii palju kui parodist või autor suudab!

Inimesed ise nõuavad tähelepanu, ja siis, kui nad tähelepanu saavad, siis nad on õnnetud jälle, et nad tähelepanu said. Paraku!"