Ilmar Raag: "Et Jeanne Moreau filmi saada, piisas vaid ühest telefonikõnest." (20)

"Ennekõike nägin ma oma filmis mängimas Jeanne Moreau´d ning samapalju kui ma temale mõtlesin, oli neid, kes ütlesid, et ära sa parem unista. Sest Moreau on lihtsalt nii suur staar, et sellist asja ei juhtu," ütleb stsenarist ja režissöör Ilmar Raag, kelle autorifilm "Eestlanna Pariisis", kus ühte peaosalist kehastab Prantsusmaa suur filminimi, täna Eesti kinodes jooksma hakkab.

Et Moreau pole mitte ainult suur staar, vaid ka suur näitleja, näitab kasvõi see seik, et 85.aastane näitlejanna ei lubanud kordagi enda asendamist dublandiga. Isegi siis, kui ta stsenaariumi järgi pidi pead vastu maad prantsatama, milline stseen küll filmi lõppvarianti ei jõudnud.

"Olen kuulnud, et staarid on väga erinevad ning ja selles mõttes ma ei julge rääkida kõikide tähtede eest. Aga enne võtete algust kuulasin ma ühte vanemat  raadiointervjuud  Jeanne’iga, kus Prantsuse ajakirjanikud sõna otseses mõttes roomasid tema ees, rääkides temast kui parimast näitlejannast, keda Prantsusmaa kino on maailmale andnud. Siis ma mõtlesin, kui raske on siin maailmas elada, kui sind on kuuskümmend aastat ainult ülistatud ja kui palju on selle juures võimalik säilitada tervet mõistust," ütleb Raag.

"Arvan, et Jeanne puhul ongi see piir kuskil vahepeal. Igal juhul on ta aga ka kindlasti intellektuaal, kelle üks parimaid sõbrannasid oli näiteks Marguerite Duras` ning kes viimasel võtteapäeval deklareeris, et lisaks kinole on tema armastuseks kirjandus ja poliitika," lisasRaag.

Kui palju meil Eestis võib kohata näitlejad, kes ütlevad, et neid kirgastab kirjandus ja poliitika, küsib Raag siinkohal.    

Et sellise maailmanimega staar saada aga oma filmi, piisas Raagi sõnul vaid ühest kohtumisest.  Tôsi, enne olid prantsuse produtsendid saatnud näitlejannale stsenaariumi ja seejärel helistas Jeanne Moreau otse filmfirma kontorisse Raagile.

"Jeanne tunnistas telefonis, et minu eelmised filmid teda ei huvita ja et minu nimi talle ka midagi ei ütle, aga et talle meeldis stsenaarium ning kui meie kohtumisel jutuajamine sujub, siis ma saan ta filmi. Õnneks lôppes ka see esimene kohtumine positiivselt."

Ühtaegu tunnistab režissöör, et mitte vähem pole ta rahul Laine Mägi osatäitmise ja filmi saamisega.

"Kuna ma olen mõlemast näitlejannast noorem, siis ma pidingi nende elukogemust usaldama. Sest nad on elanud läbi asju, mida mul õnneks pole tulnud läbi elada. Pidin uskuma, et ka näitlejad toovad endaga midagi kaasa. Et see pole mitte režissöör, kes viimase detailini kogu pildi kokku paneb. Mingil hetkel ütles Jeanne ka mulle, et ma pean lihtsalt oma tegelasi usaldama."

Mitte alati ei saanud ma aru, kui palju on Jeanne´s staaritsemises siirust, kui palju on selles hooldatud hoiak, mida ta kultiveerib, ütleb Raag.

"Näiteks tean ma, et Jeanne´i  ja prantsuse produtsentide vahel oli ka teravaid hetki ning neid oli Jeanne´l ka minul. Aga näiteks Lainega ei lubanud ta minu teada endale ühtegi konflikti. Sest Lainega olid nad kolleegid ja ta suhtus Lainesse kui võrdsesse partnerisse. Selles mõttes polnud Jeanne´s mingit staaritsemist, mis teeb talle vaid au."

Raag, kelle mängufilmi "Eestlanna Pariisis" esialgne pealkiri oli "Veel üks croissant" ütleb, et Pariis tegevuskohana oli igati loogiline.

"Esiteks olen ma Pariisis õppinud ja elanud ning teiseks sai see lugu väga selge alguse sellest, et mu ema sai Pariisi tööpakkumise. Mu ema, kes oli üle viiekümne ja provintsilinna naine ning kelle lapsed olid  ammu pesast välja lennanud, oli jäänud ühel päeval lihtsalt üksi. Kes nüüd arvab, et ema mul läks välismaale suurt raha teenima, siis minu mäletamist mööda oli põhjus hoopis selles, et ta tahtis  oma elus pöörata uut lehekülge. Seda enam, et tema põlvkonna naistele oli Pariis, kes nad olid lugenud Erich Maria Remarque´i "Triumfikaart", kuulanud Joe Dassini laule või vaadanud Prantsuse filme, üks müstiline linn. See oli sama, et minna Pariisi ja surra, nagu minna Rooma ja surra. Aga mis kõige olulisem, tagasi tulles oli ta muutunud. Kui enne Pariisi oli ta viisteist aastat elanud ühteviisi, siis seal tagasi tulles leidis ta pooleteise aasta jooksul elukaaslase, kellega ka abiellus kirikliku laulatusega. Küsimus oli nagu elule ärkamises. Et sa oskad elust jälle rõõmu tunda. 

Kui mu stsenaarium sai Ameerikas ühel stsenaariumite võistlusel auhinna, siis oli ka neid, kes ütlesid, et müü see lugu üle lombi maha, kus on külluses elustiili kanaleid. Aga sellega oleks minu enda seos selle stsenaariumiga lõppenud, sest see sümpaatia, mida ma tunnen Pariis ja Prantsusmaa vastu tervikuna, on siiski olulisem.

Samas ma ei saa öelda, et elu Prantsusmaal oleks mind väga palju õnnelikumaks teinud.

Samas on need välismaal veedetud aastad näidanud mulle, kui palju ma siiski olen eestlane. Sest kohtudes paljude väliseestlastega, kes räägivad oma asumaa keelt tugeva aktsendiga, siis ma möönan, et mõte välismaale minnes kellekski teiseks saades on utoopia. Ei juhtu sellist asja," rääkis Raag.

Kaks eestlannat Pariisis

Täna esilinastuv "Eestlanna Pariisis" on draama kahest eesti naisest Pariisis.

Eesti väikelinnas elaval Annel (Laine Mägi) avaneb võimalus asuda tööle Pariisi, hooldades seal nõudlikku väliseesti vanaprouat Fridat (Jeanne Moreau).

Üksildase suurilmadaami ja provintsist pärit lihtsa naise suhe muutub aga keerukaks ja peatselt ootavad neid ees sündmused, mis muudavad mõlema elu igaveseks.

Lisaks teevad filmis kaasa Patrick Pineau, Ita Ever, Ago Anderson jt.

"Eestlanna Pariisis" stsenarist-režissöör on Ilmar Raag, kaasstsenaristid on Agnès Feuvre ja Lise Macheboeuf. Filmi operaator on César´iga pärjatud Laurent Brunet Prantsusmaalt.

Eesti-Prantsuse-Belgia koostöös valminud filmi produtsendid on Riina Sildos Eestist, Miléna Poylo ja Gilles Sacuto Prantsusmaalt ning Philippe Kauffmann Belgiast. Tänaseks on filmi leviõigused müüdud Saksamaa, Austria, Jaapani, Šveitsi, Uus-Meremaa ja Austraalia turule.

Prantsusmaal esilinastub film pealkirja all "Une Estonienne à Paris"  26. detsembril 2012.

2,7 miljoni eurose eelarvega "Eestlanna Pariisis" valmis produktsioonifirma Amrion, Prantsuse filmitootja TS Productions ning Belgia filmitootja La Parti Production koostöös.

"Eestlanna Pariisis" maailmaesilinastus toimus augustis Šveitsis Locarno filmifestivali põhivõistlusprogrammis, kus see võitis oikumeenilise žürii auhinna. Täna jõuab "Eestlanna Pariisis" Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu ekraanidele.