Saund
Vaata galeriid kontserdist!

Maailma seksikaim <em>metal</em>-lauljatar: "Sõbrad ütlevad vahel, et ma olen nagu kutt naise kehas." (2)

Katharina Toomemets, 10. oktoober 2012 06:59
VIIS MEEST ja CRISTINA: Kuigi Cristina on bändi ainuke naisliige, ei ole tal mingit probleemi meestega ühes ruumis riideid vahetada või kuude kaupa ühes bussis ringi tuuritada. Vasakult: Andrea Ferro (meesvokaal), Cristiano Mozzati (trummid), Marco Biazzi (kitarr), Cristina Scabbia (naisvokaal), Cristiano Migliore (kitarr), Marco Coti Zelati (basskitarr).Foto: Promofoto
"Ma olen tomboy (poisilik neiu, poisitar – ingl. k)," lõkerdab Cristina Scabbia, Itaaliast pärit metal-bändi Lacuna Coil solist. "Kõik kirjeldavad mind kui seksikat naist, aga mu sõbrad ütlevad vahel, et ma olen nagu kutt naise kehas, kuna mul ei ole absoluutselt mitte millegagi probleemi. Ma ei karda mingeid rõvedaid asju, mis vahel isegi meestel südame pahaks võivad ajada."

Just seksikus on silt, mida täna õhtul Rock Cafés üles astuva Lacuna Coili solistile Cristina Scabbiale kangesti külge kleebitakse. Rida muusikaväljaandeid on tituleeritud Itaaliast pärit metal-bändi lauljanna metal-maailma kõige seksikamaks lauljatariks.

Samal teemal

"Ühest küljest on see meelitav," kuigab Cristina, "aga tegelikult ma ei ole seksikas. Ma pole modell ega täiuslik naine ja ma ei näe end superseksika või -ilusana."

Piltilus, kuid üsna tagasihoidlik Cristina ütleb, et selles, et teda seksikaks peetakse, on ka omad võlud: "See on nagu sõnum tüdrukutele, kes on ebakindlad ja ehk mitte nii ilusad. Ma olen kindel, et kõigil on midagi, mis neil enda juures ei meeldi. Kui küsida Charlize Theronilt, mis talle enda juures ei meeldi, siis ta kindlasti leiab midagi!

Kõigil naistel vahel periood, kus vaatad peeglisse ja mõtled: issand, mu nina on kole; ma tahaksin olla pikem või lühem, paksem või peenem! Ma pole kunagi näinud inimest, kes on endaga täiesti rahul."

"Eraelu ei saa elada nii, nagu tahaks."

Cristina bändi Lacuna Coilis kuulub viis meest ja tema. Kui tuuritamiseks läheb, elatakse mitu kuud ühes bussis ning seal tuleb korda hoida. "See pole kerge, aga sellest tuleb üle olla. Ma olen ikkagi naine ja jätan tuuribussis oma asju põhimõtteliselt igale poole laiali. Samal ajal olen ma aga nagu ema – koristan alati, eriti köögis, õiendan, kui kutid nõusid kraanikaussi jätavad ja enda järelt ei korista. Mina teen alati oma voodi ilusti ära ja pihustan oma piirkonda parfüümi, sest see on nagu bussi püha paik."

Lacuna Coil on tegutsenud juba pea 20 aastat. Selle aja jooksul on jõutud kordi mööda maailma rännata. Cristina ütleb, et ta on tuuritamisega üsna harjunud.

"Kodust lahkumine ei ole enam nii suur asi. Aga samas ei saa ma elada oma eraelu nii, nagu ma tahaks. Imelik on pärast kuude pikkust tuuritamist tulla tagasi koju ja avastada, et mingid asjad on täiesti muutunud ja sa pole nende juhtumise ajal kohal olnud," räägib Cristina. "Tuuril käies möödub aeg hoopis teistmoodi – kui oled kaks kuud ära, siis vahel on ikka tunne, nagu oleks eelmisel päeval teele asunud. Teinekord ärkad aga tuuri teisel päeval ja on tunne, nagu oleks juba aastaid ringi sõitnud.

Vahel aga pole üldse raske ära olla. Ma olen tuuritamisega harjunud, sest lisaks kirele on see ka mu töö. Õnneks on tänapäeval kõigil arvutid ja saan pere ja sõpradega Skype’i vahendusel ühendust hoida. See aitab, kui saan vanematele, kellega mul on väga tugev suhe, rääkida, mis on toimunud."

"Kui ma tuuritan, ei ole ma peotüdruk."

Kui ühest kontserdipaigast teise sõidetakse, meeldib Cristinale tuuribussis eelkõige magada.

"Kui ma tuuritan, ei ole ma peotüdruk. Võtan oma tööd väga tõsiselt ja tahan inimestele, kes kontserdile tulevad, garanteerida maksimaalse elamuse. Mõni inimene publikust on ehk loobunud mingist muust asjast selleks, et meid kuulama tulla ja seetõttu ei meeldigi mulle tuuril olles palju alkoholi tarbida või kaua üleval olla – ma tahan oma publiku jaoks valmis olla," räägib Cristina. Kuna tuuribuss on bändile nagu kodu, veedabki bänd seal oma vaba aega nagu kodus: "Me ei tee midagi väga imelikku – magame palju, vahel mängime videomänge, vaatame filme ja nii edasi."

Kuidas itaallased pika tuurireisi ajal söönuks saavad? Itaaliaga köök seostub enamasti pastaga ja Cristina ütleb, et loomulikult on tema bändiliikmedki pastasõbrad. Kuid seda, et igas linnas, kus kontsert antakse, tormatakse kohe Itaalia restorani otsima, ei ole.

"Meile meeldib toiduga eksperimenteerida. Mujal riigis Itaalia restorani minna oleks sama, kui ameeriklane läheks Toskaanasse ja otsiks McDonald’s-it. Mina arvan, et erinevates kohtades tuleb just selle maa toitu proovida," ütleb Cristina ning kinnitab, et kui aeg vähegi lubab, tahab ta ka Eesti kööki nautida.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee