"Moon River" tegi Andyst superstaari

1930ndate lõpul tegid velled endale Williams Brothersi kvartetina nime kohalikes raadiojaamades. Peagi kolis pere Los Angelesse, et poisid saaksid jala Hollywoodi ukse vahele. 1944. aastal valiski toonane superstaar Bing Crosby noorukid oma laulu "Swinging On A Star" taustajõududeks – ning filmist "Going My Way" pärit lugu pälvis parima originaallaulu Oscari!

16aastane Andy tegi karjääri ka solistina – ta valiti dubleerima tulevase ekraanijumalanna, toona alles 19aastase Lauren Bacalli laulmist filmis "To Have and Have Not". Režissöör Howard Hawksi väitel esitas lõppversioonis laulu siiski Lauren ise, kirjutab Daily Mail. Kuid Williams seda ei kinnitanud. Tal oli kombeks vaid muiata ja öelda: "Võib-olla", jättes mulje, et tegelik staar oli tema ise.

Pärast sõda hakkasid Williamsi velled tegema koostööd komöödianäitlejanna Kay Thompsoniga. Vaatamata 18aastasele vanusevahele tekkis 22aastasel Andyl daamiga pikk suhe. Kay võttis Andy karjääri edendamise oma südameasjaks, ent kui vennad olid pere loonud ja muusikast taandunud, nägi pesamuna ränka vaeva, et solistina ots otsaga kokku tulla. Vahel oli ta sunnitud sööma koeratoitu. "Kuradi hästi maitses!" ütles Williams hiljem.

Kay upitas noore armukese telesaatesse "Tonight". Esmalt hööritas Andy Elvise kombel puusi, siis aga selgus, et talle sobivad paremini lembelaulud. Tal oli vanema põlvkonna meeslauljate Frank Sinatra ja Perry Como ees suur eelis – nood olid baritonid, kuid 1960ndate levimuusika saundile sobis tema hele tenor paremini.

Vankumatu koha USA estraadil pälvis Williams Henry Mancini lauluga "Moon River". 1961. aasta filmi "Hommikueine Tiffany juures" tunnusmeloodia võitis Oscari ja tegi Andyst superstaari, kes sai isikliku telešõu, mis püsis eetris üheksa aastat. Muuseas, mitmed teisedki Williamsi hitid olid pärit filmidest: "Days of Wine and Roses", "Born Free," "Love Story", "Speak Softly Love".