METSA SEENELE: Zäk (Juhan Ulfsak), poliitik Aadu Kägu (Raivo E. Tamm) ja viimase abikaasa Viivi (Elina Reinold). Veel ei hüüta auuu, auuu, veel on perekond Kägu nägudel naeratus. Kuigi Zäki pilk ütleb, et mets võib näidata ka tumedamat poolt.Foto: Allfilm OÜ
Film
22. september 2012, 09:00
Vaata galeriid!

Toomas Hussar: ""Seenelkäik" ei saa auhindu. Sest on liiga lõbus." (3)

Režissööri sõnul pole tema mängufilmis piisavalt maailmaparandamist

"Mulle tundub, et see võiks olla heas mõttes rahvafilm, et see võiks olla film meile kõigile. Toomas ütles väga hästi, et tõenäoliselt ei hakka see film kunagi kandideerima auhindadele, kuna selles pole piisavalt ängi. Tegelikult on see soe ja armas film," tunnistas Toomas Hussari filmis "Seenelkäik" kaasa löönud Henrik Toompere jr jr Eesti esilinastuse jätkupeol.

Seda kinnitas ka pikk ja siiras aplaus, kui neljapäeval CC Plazas filmi esilinastuse järel saal taas valgeks läks. (Nagu oleks ka publik metsas pimeda öö ära konutanud!)

Esilinastusele kutsutud külalised olid kõik justkui õnnistatud olekus, nende palgel peegeldus rahulolu, millelt võis välja lugeda vaid ühte sõnumit: jumal tänatud, üle hulga aja hea ja aus Eesti film, mille kindlaks alusmüüriks tugev stsenaarium. Krambist ja pretensioonikusest vabad ja väärt näitlejatööd panid ekraani lausa elama. Ei liigset ängi, ei tühjusesse vaatavaid, suurt maailmavalu ja siseheitlusi väljendavaid pilke, mis paraku tihti tühjadeks ja otsitud pilkudeks on jäänudki.

Tehtud lihtsate vahenditega

Saab naerda, palju naerda. Ei mäletagi, millal uut Eesti filmi vaadates oleks saalis sedavõrd lõbus olnud. Samas on see naer kohati mõru ja kibe. Sest see, mis mets peategelastega (aga siis ka meiega, sest need tegelased on lihast ja luust, meie keskelt, tõenäoliselt mõned meie tuttavadki) teeb, pole tegelikult üldsegi enam nii lõbus. Mets tõmbab maha maskid ja avab inimese ürgse(ma) olemuse. Sestap polegi "Seenelkäik" pelgalt komöödia. Mets annab kogu loole teisese, sügavama tähenduse.

Samas on filmi plussiks just see, kui (näiliselt) lihtsate vahenditega, pingutamata, ometi allahindlust tegemata, metsa sümbolina mängu tuues, on Toomas Hussar suutnud loo ekraanile tuua kogu oma mitmekihilisuses.

Lisaks suurepärased näitlejatööd eesotsas Raivo E. Tammega. Kelle taga mitte keegi rivist välja ei kuku. Seega terve galerii – lõpuni välja – häid rollitabamisi.

"Seenelkäigu" jätkupeol Von Krahli baaris tunnistas muidu viimastel aastatel ajakirjanduse eest peitu pugenud Raivo E. Tamm Õhtulehele, et jäi oma poliitikust Aadu rolliga rahule. "Kui on sedavõrd hea materjal – sedavõrd tugev stsenaarium –, on ka hea mängida. Igati mõnus töö oli," jäi Tamm samas napisõnaliseks.

"Raske ja keeruline on ennast nii suurelt ekraanilt vaadata. Sest sa oled enda suhtes ekstrakriitiline ja raske selles mõttes, et sa ei saa vaadata filmi kui tervikut. Paratamatult jääd sa kinni teatud nüanssidesse," tunnistas noorpoliitikut ja PR-tegelast Villu Koobaltit mänginud Hendrik Toompere jr jr, kelle senine kinotöö on piirdunud vaid tudengifilmides osalemisega. "Samas mulle tundub, et see võiks olla heas mõttes rahvafilm, et see võiks olla film meile kõigile. Toomas (Hussar – J. K.) ütles väga hästi, et tõenäoliselt ei hakka see film kunagi kandideerima auhindadele, kuna selles pole piisavalt ängi. Tegelikult on see soe ja armas film. Põhiline kvaliteet on see, et ta on üldinimlik. Lisaks see, et lõpuks hakkab sul nendest tegelastest kahju. Ja see on ilus."

""Seenelkäik" ei saa auhindu. Sest on liiga lõbus," kordab ka stsenarist ja režissöör Toomas Hussar, kes hiljuti naasis filmifestivalilt Torontost, kuhu "Seenelkäik" oli valitud. "See ei ole mingi võidufilm. Võidufilmid on need, mis parandavad maailma."

Samas tunnistas Hussar, et ka Torontos võttis publik filmi kenasti vastu.

Hussar lisab, et on vaadanud filmi lugematuid kordi. "Tekib juba harjumus, et ongi hea film. Kuigi ma ei tea, kas see tegelikult ka hea on," naerab Toomas Hussar.