UUS STIIL: Kuigi Põhja-Tallinn tegutseb juba aastast 2007 ja oli alguses mõeldud ühekordse projektina, vallutavad nad nüüdseks täiesti uue stiili ja uue koosseisuga edetabeleid. Vasakult: kitarrist Eric Kammiste, basskitarrist Meelik Samel, räpparid Fate ehk Risto Vürst, Wild Disease ehk Jaanus Saks, Kenny ehk Kenneth Rüütli, trummar Robert Loigom. Esiplaanil lauljatar Maia Vahtramäe. Foto: Sander Sisask
Saund
22. september 2012, 09:00

Räpparid hülgasid arvutimuusika (6)

Arvuti asemel haarati räpipundis Põhja-Tallinn trummid ning kitarrid

"Kui osalesime eelmisel aastal Eesti Hip-Hop festivalil, otsisime endale taustaks bändi. Sellist arvutitaustaga räppi on Eestis juba nii kaua tehtud, et kõik lood on üsna sarnased. Me tahtsime midagi uut ja põnevat proovida," räägib ansambli Põhja-Tallinn liige Wild Disease ehk Jaanus Saks, miks otsustati räpipundile juurde võtta kitarristid ja trummar.

"Aastal 2007 ajasime mõned Põhja-Tallinnast pärit kutid kokku ja tegime ühise loo "Probleem"," räägib Jaanus, et esialgu oli tegemist ühekordse projektiga. "Siis saime Eric Kammiste kontakti, kes organiseeris meile ka trummari ja bassimehe."

Kõigepealt saadigi prooviruumis kokku Ericuga, kellele lugude näiteid ette mängiti. "Eric üritas kitarriga juurde mängida ja proovis, kuidas need omavahel kokku sobivad. Andsime ühel festivalil oma esimese ühise kontserdi ja kuna kõik sujus väga hästi, otsustasime, et võikski sellises koosseisus edasi tegutseda," räägib ta. "Selline Põhja-Tallinn, nagu praegu on, sai alguse eelmisel aastal."

Kuus meest ja üks naine

Nime sai bänd selle järgi, et esialgsed liikmed olid pärit ühest linnaosast. "See töötas väga hästi ja me ei hakanud seda muutma," ütleb Jaanus. Bändipääsemise kriteeriumiks elukoht siiski olnud pole, kuna näiteks trummar elab üldse Mustamäel.

Põhja-Tallinna koosseisu kuuluvad lisaks Ericule ja Jaanusele veel Risto Vürst ehk Fate, Kenneth Rüütli ehk Kenny, trummar Robert Loigom, basskitarrist Meelik Samel ning naisvokaal Maia Vahtramäe. Jaanus ütleb, et Maia saab nende maskuliinses seltskonnas hakkama väga hästi. "Eks õhkkond on selline, nagu ikka seltskonnas, kus on üks naine ja palju poisse, aga Maia on meiega juba nii harjunud, et talle sobib isegi meie riietusruum," naerab Jaanus, et esinemistel eraldi garderoobi bändi ainus õrnema soo esindaja ei nõuagi.

Jaanus on räpimaailmas tegutsenud juba rohkem kui kümme aastat. "Aastal 2001 hakkasin ma sahtlisse kirjutama ja tegin asjaga vaikselt algust." Seega oskab ta väga hästi öelda, kas ja kuidas muusika seis vahepeal muutunud on. "Räpp ei ole praegu selline, nagu kunagi oli. Kunagi oli see Eestis suhteliselt uus asi ja läks hästi käima," ütleb ta, et kümme aastat tagasi kuulas räppi väga suur hulk inimesi. Vahepeal jäi asi toppama, räpp tüütas inimesed ära ja nad leidsid endale midagi muud," räägib Jaanus. "Sellepärast teeme ka meie sellist stiili, et midagi uut ja huvitavat peale tuleks."

Kuigi Põhja-Tallinn on muutnud esitusstiili, on teemad, millest lood räägivad, jäänud samaks. "On tõsisemaid ja rõõmsamaid teemasid – suhteid, sõprust, inimesi ja ühiskonda puudutavaid asju. Nagu ikka."

Igaüks kirjutab oma sõnad ise

Laulusõnad kirjutab enda jaoks iga räppar ise ja nii on lugudes väga palju ka oma eludes läbielatut. "Mingi mõte peab asjal ikka olema, niisama ei saa." Jaanus ütleb, et viisid, kuidas laulud sünnivad, on erinevad. "On juhtunud, et kellelgi tuleb mingi hea mõte ja ta paneb sõnad kirja kodus. Siis räägib sellest teistele ja kui kõigile sobib, teevad teised oma sõnad juurde. Aga on olnud ka olukordi, kus saame lihtsalt prooviruumis kokku ja mõtleme asjad välja kohapeal."

Aasta jooksul, mis Põhja-Tallinn tegutsenud on, on nad andnud kõvasti kontserte ja vallutanud kõikvõimalikke muusika- ja videoedetabeleid. "Mulle tuli selline edu üllatusena," tunnistab Jaanus. "Ma teadsin algusest peale, et "Lähen ja tulen" on hea ja mõnus lugu ja et sellest võib midagi saada küll, aga ma ei arvanud, et see niimoodi massidesse läheb."

Aprillis seadis bänd sammud stuudiosse ja hakkas lindistama oma esikalbumit, mis järgmisel nädalal ilmavalgust näeb. Plaat kannab nime "Per aspera ad astra" (läbi raskuste tähtede poole, lad. k – K.T). Jaanus ütleb, et pealkiri iseloomustab hästi seda, kui palju vaeva plaadi nimel on nähtud.

Album antakse välja plaadifirma alt, mille loojateks on bändiliikmed ise. "Oma plaadifirma tegime seepärast, et Eesti on nii pisike ja kui lähed kellegi teise alla, siis võtab see firma kõik raha ära ja endale ei jäägi midagi," põhjendab Jaanus, miks nii mõnigi muusik ise firma teeb ja oma jõududega plaadi välja annab.