KOLMEKESI METSAS: Rokitäht Zäk (Juhan Ulfsak), Viivi (Elina Reinold) ja poliitik Aadu Kägu (Raivo E. Tamm). Foto: Allfilm OÜ
Jaanus Kulli 12. september 2012 06:58
"Eks ma ujun oma ebamäärasuses edasi, natuke tühi tunne ju hinges on," tunnistab teatri- ja filmimees Toomas Hussar, kes pani mõni aeg tagasi montaažilaua taga punkti oma esimesele täispikale mängufilmile "Seenelkäik", mille Ameerika esilinastus toimus eile mainekal Toronto festivalil.

"Ma tõesti ei tea, mida ma järgmisena ette võtan. Hetkel ei terenda ees ühtegi lavastust ega kinotööd. Eks see teeb natuke murelikuks, ent küllap õiged lahendused tulevad siis, kui nad tulema peavad," vaatab Hussar omamoodi optimistlikult ja samas fataalselt tulevikku.

Tegelikult on nii lavatolmu kui ka kinomaailma nuusutanud Toomas kui kass, kes on alati kõndinud omapäi. Ta tunnistab, et on alati vältinud institutsionaalset teatrit. Ja seda väga teadlikult. "90ndatel oli mul repertuaariteatri suhtes hoiak, et see on konveiervabrik, kus kõik muudkui uhavad teha ja teha. Ei kujutanud ette, et ma peaks selles masinavärgis sees olema ning ega keegi ka ei kutsunud. See aga ei tähenda, et ma riiklikku teatrit üleüldse väldiks," ütleb Hussar, kel just nädal tagasi esietendus Rakvere teatris Tammsaare põnevuslugu "Uurimise all".

Matemaatika, teoloogia ja lavakool

Hussari kontol on ligikaudu viisteist lavastust. "Minu vanuses pole see number, millega kelkida," jääb ta tagasihoidlikuks. "Kümme viimast aastat pole ma, kui Käsmus tehtud vabaõhunäitemäng "Kon-Tiki" välja arvata, teatris midagi lavastanud. Ja nüüd siis Rakvere," ütleb Hussar, kes 1986. aastal astus lavakooli koos Maria Avdjuško, Marko Matvere ja Jaan Tättega. "Paraku läks meie kursuselt korraga minema ligi kümme inimest. Kui vähegi üldistada, võib süüdistada ka tollast aega. Mõnes mõttes oli see põlvkonnavahetuse ja mõtteviiside vahetuse aeg. Midagi oli juba õhus. Sealt teatud nooruslik ülbus ja lodevus, revolutsiooniline käitumine," mõtiskleb Hussar. "Ega mul polnud ka väga suurt austust selle kooli vastu. Seal oli kummalisi õppeaineid, nagu aeroobika, kus tuli käia."

Nii panigi Toomas teise kursuse lõpus lavakooli ukse selja taga kinni. See polnud esimene kord rongilt maha hüpata: nii kummaline kui see eelneva taustal ka ei tundu, läks ta pärast keskkooli Tartu ülikooli matemaatikat õppima.

"Mulle matemaatika lihtsalt istub, meeldib. Et sõjaväest pääseda, tuli minna kindlasti ülikooli. Aga ka seal olin ma vaid pool aastat, kuna rohkem mängisime ühikas bridži ja jõime õlut. Mõnikord käisime ka loengutes. Sain õige pea aru, et see pole õige elu."

"Põhiliselt olen ma ülalpeetav"

Pärast seda tegi Toomas veel kord totaalse kannapöörde ja läks teoloogiat studeerima. "Ent sedagi rohkem romantilisel põhjusel. Tuttav rääkis, et Toompeal on üks vana maja, kus kõnnivad ringi viirastuslikud kujud, ristid rinnal. Sellesse majja sisenemine tähendas justkui ajarännakut – ümberringi möllas ju totaalne sotsialism. Aga selles hoones olid hoopis teised teemad, teine mõttelaad. See kõik võlus," meenutab Toomas konsistooriumiaastaid.

Nii ongi Hussar, kel ülikooli lõpudiplomit taskus pole, paarkümmend aastat söönud vabakutselise magusat ja samas kibedat leiba. Kui Toomalt küsida, millest ta siis ikkagi elab ja elatub – kas õhust ja armastusest –, vastab mees natuke salapäraselt naerdes: "Õhust kindlasti, aga mida tähendab sõna "armastus", ma ei tea. Põhiliselt olen ma ülalpeetav," tunnistab ta tõsinedes. "Eks üks ja teine asi on mind elus hoidnud. Kui aga sisuliselt vastata, siis seitse viimast aastat on läinud stsenaristika õppimisele. Autodidakt, nagu ma olen."

Toomas, kes varem on saanud maha vaid paari lühimängufilmiga ning kelle esimene täispikk linateos on juba jõudnud mitmele mainekale filmifestivalile, ei salgagi, et loominguliselt tähendab see tema senise elu tähetundi. Nii on "Seenelkäik", mille stsenarist ta samuti on, käinud juba filmifestivalil Karlovy Varys, kus oli filmi maailmaesilinastus. Praegu on "Seenelkäik" samuti A-klassi kuuluva ja Põhja-Ameerika olulisimaks filmisündmuseks peetava rahvusvahelise Toronto festivali programmis Discovery. Film valiti augusti lõpul Austrias peetavale festivalile "Der Neue Heimatfilm" ja lähitulevikus peaks film jõudma rahvusvahelisele Ateena filmifestivalile.

""Seenelkäigu" stsenaariumiga läks libedalt. Umbes aastaga sain valmis," ütleb Toomas. "Mets ajas kirjutama, mets oli impulss ja otsus," märgib Toomas, kes metsas rahu ja sügisel seeni otsimas käib. "Meil on Lahemaal suvila, ümberringi on mets ja see on väga mõnus."

Ometi pole "Seenelkäik" loodusfilm. "Kui hästi lühidalt kokku võtta, mis filmiga on tegu, võiks öelda, et see on riigikogulase mehistumise lugu," muigab režissöör.

Peategelasi kehastavad Raivo E. Tamm, Elina Reinold ja Juhan Ulfsak. "Veel teeb kaasa Üllar Saaremäe, kelle rolli nimi on kohalik tropp ning kes esindab rahva häält," ütleb Toomas.

Režissöör tunnistab, et oma esimese täispika mängufilmiga sai ta suhu kinotegemise õige maigu. Teatri ja kino vahel valikski Hussar kino. "Sest selle valmimisprotsess on väga mitmetahuline ja dünaamiline. Adrenaliini läheb rohkem. See aga ei tähenda, et teater oleks väiksem vend – nad on lihtsalt väga erinevad kunstiliigid. Tegelikult tunnen ma ennast hästi nii teatris kui ka kinos," ütleb Toomas. "Eks ma ujun nüüd oma ebamäärasuses edasi. See teeb natuke murelikuks, aga eks õiged lahendused tulevad siis, kui nad tulema peavad," vaatab Toomas Hussar omamoodi optimistlikult ja samas fataalselt tulevikku.

Poliitika ja seened

"Seenelkäik" räägib poliitik Aadu Kägust, kes sõidab koos abikaasa Viiviga metsa seenele, et mainekampaaniast närve puhata. Nendega liitub juhuslik hääletaja – rahatu rokitäht Zäk, kes on jäänud pärast suvetuuri Eesti kolgastesse tolknema. Vältides rahvarohkeid seenemetsi, kihutab seltskond umbropsu kuhugi pärapõrgusse, mis paistab metsik ja inimtühi. Samal ajal, kui kolmik avastab end metsa eksinuna, lahvatab meediaskandaal: uuriv ajakirjandus kahtlustab, et poliitik Aadu Kägu on isiklikuks otstarbeks kuritarvitanud riigiraha. Algab võitlus au, elu ja surma peale nii metsas kui ka linnas.

Mängivad Raivo E. Tamm, Elina Reinold, Juhan Ulfsak, Üllar Saaremäe, Hendrik Toompere jr jr, Hilje Murel ja teised.

Operaator on Rein Kotov, helilooja Arian Levin, monteerija Tambet Tasuja, kunstnik Kristina Lõuk, helirežissöör Ivo Felt ja produtsent Piret Tibbo-Hudgins. "Seenelkäigu" tootis Allfilm. Filmi maksumus on 350 000 eurot.

Eesti kinodesse jõuab film 21. septembril.