Briti arst kiidab oma paastuversiooni: 5 päeva sööki, 2 päeva nirutamist

Ta tunnistab ajalehes Daily Telegraph, et seadis endale sihiks leida moodus, kuidas elada kauem, jääda nooruslikuks ja võtta kaalus alla. Illinoisi Ülikooli professor dr. Krista Varady tutvustas talle vahelduvpaastu, mil ühel päeval võib rõõmsalt kõike süüa, kuid üle päeva tuleb kinni pidada 500 (naised) või 600 (mehed) kalori normist. Mosley pidas sellist režiimi liiga keeruliseks ja seltskondlikku elu halvavaks. "Valisin vähemdramaatilise variandi – 5:2 dieedi. Selle režiimiga sööd viis päeva nädalas, mida tahad, kuid kahel päeval piirdud 600 kaloriga," seletas ta. Millisel nädalapäeval paastud ja millisel pugid, pole oluline. Peaasi, et kaks paastupäeva järjest ei tuleks.

Mosley katsetas eri variante ja leidis, et tema puhul on mõistlik jagada 600 kalorit 300kaloriliseks hommiku- ja 300kaloriliseks õhtusöögiks. Näiteks sõi ta hommikul kaks praemuna viilu singiga ning jõi päeva jooksul kohvi ja rohelist teed. Õhtusöögiks oli näiteks grillkala ohtra köögiviljaga. Kaloreid piiras ta teisipäeviti ja neljapäeviti. "Olen seda kaks kuud järginud ja pärast kohanemist on see üsna kerge," kuulutas Mosley 16. augustil Daily Telegraphis. Oma üllatuseks ei kippunudki ta nn toidupäevadel patustama. Ka Varady ütles, et tema katsealused olid endalegi üllatuseks suutnud toidupäevadel normaalsest menüüst kinni pidada.

Poolteist kuud pärast vahelduvpaastu algust lasi Mosley oma tervisenäitajaid kontrollida. Tulemus oli muljetavaldav. Kadunud oli üle kuue kilo, varem kõrge veresuhkur oli kordki normis ning kolesteroolihulk, mis vähendamiseks tuli varem ravimeid võtta, oli samuti normaalsem. "Näen parem välja ja tunnen end hästi. Vahel söön ikkagi burgereid, küpsiseid ja kooke, aga paastupäevil söön tervislikult."

Lääne inimesed kosuvad liigse valgulembuse tõttu

Mosley oli toiduvalikul toetunud ka teadlaste avastusele, et paastu ja pikaealisuse üks seos näib olevat hormoon nimega insuliinisarnane kasvufaktor 1 (IGF-1). See ja teised kasvufaktorid hoiavad meie rakud pidevas aktiivsuses, seletas talle Lõuna-California Ülikooli pikaealisuse instituudi direktor professor Valter Longo, kes on aastaid paastu mõju uurinud. Kasvueas vajab organism küllaldaselt kasvuhormoone, kuid hilisemas elus paistab nende suur hulk viivat kiirendatud vananemiseni. Paastumine aga alandab IGF-1 taset ning paistab sisse lülitavat ka mitmed DNAd parandavad geenid. Teadlased usuvad, et kui keha tunneb toidunappust, lülitub ta kasvurežiimilt remondirežiimile.

Longo väitel kruvib Lääne inimestel kasvuhormooni taseme üles liigne valgulembus (kehv uudis valgurikaste Atkinsi ja Dukani dieedi fännidele!). Seetõttu vahetas Mosley piimakohvi espresso vastu ning püüdis üldse vähem valku tarbida. Kuid ta otsustas vahelduvpaastule truuks jääda. "See ei sobi kõigile ega ole ka kõigi jaoks ohutu," toonitab ta. "Mulle see mõjus ja ma jätkan. Või ma vähemalt arvan nii. Elame – näeme."