Soome põrutav Urmas Sisask: eesti kultuuripõld jäi mulle kitsaks (26)

"Noorik (elukaaslane Merje Ottmaa – M. T.) läheb Soome, siis lähen mina ka. Kuna me oleme ühes tükis, siis me lihtsalt ei lahutu ära," ütleb Urmas Sisask naeru pugistades. Soomes on tal selge siht silme ees. "Kõigepealt hakkan Soome sisse elama ja siis ooperit kirjutama," lubab Sisask. Kuigi teema pole veel paigas, on kirjutamisplaan heliloojal kindel. "Muusikat võib kirjutada kas või Kuu peal, kui seal ainult õhku oleks," ei näe ta Eestist Uusikaupunkisse kolimises probleemi.

Soome kosmoseprogramm

Peale heliloomingu ootavad Sisaskit Soomes nii maisemad kui ka kosmilisemad ülesanded. "Eestis on astronoomiaühing küll olemas (Eesti Astronoomia Selts – M. T.), aga Soomes on selline tore ühing nagu Ursa. Kui Eestis on kuskil üle saja liikme, siis Soomes on viis tuhat liiget. Selles mõttes on mul ka teadusevallas tööpõld tunduvalt avaram," räägib Sisask. Ta on varemgi Soome astronoomiahuvilistega koostööd teinud nii planetaariumides kui ka Heureka teaduskeskuses.

Kuigi Soome kolib Sisask elama tähtajatult, ei plaani ta sidemeid kodumaaga veel katkestada. "Ma ei taha öelda, et olen nüüd Eesti maha jätnud. Ei, jumala eest mitte."

Oma Jäneda kontserdisaali-tähetorni jätab Sisask oma järeltulijatele. "Tütar (Tiiu Sisask – M. T. ) hakkab seal loodetavasti minu tegevust jätkama ja kontserte andma. Ka muuseumi väärtus jääb kohale ehk alles," loodab helilooja.

"Jänedal tähetornis tegevust ei toimu – tellimusi ei ole. Mul ei ole Jänedale asja enam," selgitab Sisask, miks ta oma tähemuusika edasi põhjanaabritele viib. "Oma viimase – 1480. – kontserdi andsin Jänedal juba ära ja sellega ma panin endale pitseri peale," ütleb ta.

Reede hilisõhtul astub Sisask üles hoopis ööklubis Amigo, sedakorda koos Karl Madise ja ansambliga Karavan. Nimelt kirjutas helilooja üldhariduskoolidele ühislaulu ja loodab, et see muutub sama populaarseks kui tudengitel on "Gaudeamus". "Koolidel on küll oma hümnid olemas, kuid üldist hümni ei ole." Sisask plaanib teost, mille sõnad on ta kirjutanud koos Villu Kanguriga, vahetult enne tarkusepäeva ka Amigos propageerida.

Kodakondsus pantvangis

Mullu kevadel ähvardas Urmas Sisask oma kodakondsusest loobuda, kui riik peaks lubama Tuhalas ja Nabalas kaevandama hakata. "Mina ei ole enam Eesti vabariigi kodanik sellest hetkest, kui kerkib esimene kopatäis lubjakivi Tuhalas ja Nabalas," kuulutas helilooja toona. Oma sõnu pole ta siiani unustanud. "Ma võtan [kodakondsuse] alles siis ära, kui Tuhala nõiakaev läheb kaevandusele. Siis ma teen selle pulli ära küll. Aga kui ei lähe, siis ma jään ikka eestlaseks edasi," lubab Sisask.