"Kui näete Kuud endale naeratamas, mõelge Neil Armstrongi peale ja tehke Kuule silma." (15)

Laupäeval 82 aasta vanuses südamelõikuse tüsistuste tagajärjel surnud Armstrongi tagasihoidlikkus oli vaat et sama kuulus kui tema legendaarne kuuvallutus 20. juulil 1969. Haruldasel avalikul ülesastumisel 2000. aasta veebruaris kinnitas Armstrong, et jääb alati nohiklikuks inseneriks, kel on jalas valged sokid ja rinnataskus plastümbris pastapliiatsite hoidmiseks.

Kuid ajalooraamatutesse on igaveseks raiutud tema kui Apollo 11 kosmoselaeva komandöri sõnad: "See on üks väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks."

Lennuhullust poisikesest hävituslenduriks

Inimese astumine Kuu pinnale tähistas USA võitu külma sõja võidujooksus, mis sai alguse 4. oktoobril 1957 Nõukogude satelliidi Sputnik 1 lennutamise-

ga Maa-lähedasele orbiidile. Armstrong ja Edwin Aldrin ehk Buzz kõndisid Kuu pinnal ligi kolm tundi, võttes analüüse, viies läbi eksperimente ja tehes fotosid. "Vaatepildid olid lihtsalt vapustavad ja ületasid kõik visuaalsed kogemused, millega ma eales kokku olin puutunud," meenutas Apollo 11 komandör hiljem.

5. augustil 1930 Lääne-Ohios sündinud ja farmis üles kasvanud Neil tegi esimese lennukisõidu juba kuueaastasena. Poisist sai lennundushull, kes ehitas mudeleid ja viis isetehtud tuuletunnelis läbi katseid. Lennuloa sai Neil 16aastasena – enne autojuhipaberite kordaajamist. Pärast keskkooli lõpetamist asus noormees Purdue ülikoolis lennundusinseneriks õppima, ent võeti 1949. aastal USA mereväkke ning käis Korea sõjas hävituslendurina 78 lahingulennul. Armstrong väitis ikka, et need sõidud olid märksa ohtlikumad kui kõik, mida ta hiljem astronaudi või proovilendurina tegi. Kord sai Armstrongi lennuk Koreas õhutõrjekahurilt tabamuse. Piloot suutis piisavalt kaua õhus püsida, et lennuk ameeriklaste territooriumile jõuaks, ning alles siis varises Armstrong kokku.

Saanud pärast sõda nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi, valis Armstrong proovilenduri kutse ja katsus kätt rohkem kui 900 eri õhusõidukiga purilennukitest reaktiivlennukiteni.

1962. aastal võeti Armstrong vastu NASA teisele astronautide kursusele. Esimese kosmoselennu tegi ta neli aastat hiljem Gemini 8 komandörina, viis läbi esimese õnnestunud põkkumise ning ilmutas raudset närvi, tehes üliohtliku tehnilise rikke järel hädamaandumise Vaiksesse ookeani. Viiepäevaseks plaanitud missioon kestis viperuste tõttu vaid veidi üle kümne tunni. Kaks aastat hiljem sattus tulevase kosmoselegendi elu taas ohtu: Armstrong kaotas 60 meetri kõrgusel õhus kontrolli Kuul maandumise simulaatori üle. Katapulteerunud, jõudis ta langevarjuga turvaliselt maapinnale.

Eelistas õppejõu ametit ja karjakasvatust

1. jaanuaril 1969 määrati Neil Armstrong Apollo 11 komandöriks. Suvel jälgis tema tähthetke televisiooni vahendusel umbkaudu 600 miljonit inimest – viiendik maakera toonasest rahvastikust, märgib New York Times. "Kotkas on laskunud," ragises Houstonis NASA juhtimiskeskuse kõlarites Armstrongi hääl. Nende sõnadega oli viimaks tõeks saanud unistus, mida president John F. Kennedy oli väljendanud juba 1961. aastal – lähetada inimesed enne aastakümne lõppu Kuule. Päevakangelased Armstrong ja Aldrin ei kaldunud aga tundlemisele. Aldrin meenutas vaid põgusat hetke Kuul, kui nad teineteisele otsa vaatasid ja vastu õlga laksasid: "Tegime ära! Hea etendus." Armstrongi isakodu Wapakonetas tabas vaimustunud kaasmaalaste tormijooks. "Inimesed kiskusid nende eesaiast rohtu välja," meenutab Neil Armstrongi lennundus- ja kosmosemuuseumi endine juht John Zwez Kuu missioonile järgnenud suveniiriihalust.

Apollo 11 missioon jäi Armstrongi viimaseks kosmoselennuks. 38aastasena rahvuskangelaseks saanud mees pidas NASA kontoriametis vastu vaid aasta ja hakkas seejärel Cincinnati ülikoolis õppejõuks, hiljem juhatas lennundusega seotud elektroonikafirmasid. Aastaid kasvatas Armstrong isiklikus farmis veiseid ja maisi. "Ta ei andnud intervjuusid, aga ta polnud mingi veidrik ja temaga polnud raske suhelda," ütles endine ülikoolikolleeg Ron Huston. "Talle lihtsalt ei meeldinud moeasi olla." Kui legendaarne astronaut sai 1994. aastal teada, et inimesed hangeldavad tema autogrammidega ning ringvel on terve hulk võltsinguid, lõpetas ta autogrammide jagamise. Kuulnud, et juuksur parseldas tema juuksetutikese 3000 dollari eest maha, ähvardas Neil mehe kohtusse kaevata, kui too seda summat heategevusele ei anneta.

Ehkki NASA lõpetas mehitatud kosmoselendude korraldamise, oli Neil Armstrong veendunud, et kunagi lendab keegi ikkagi Kuule ja toob ära fotoaparaadi, mis ta sinna jättis. "Neile, kes võivad küsida, kuidas nad Neilile austust avaldada saaksid, on meil lihtne palve," ütlesid omaksed Armstrongi surma järgses avalduses. "Austage tema teenistusvalmidust, saavutusi ja tagasihoidlikkust, võttes neist eeskuju. Ning kui te järgmine kord selgel ööl väljas jalutate ja näete Kuud endale vastu naeratamas, mõelge Neil Armstrongi peale ja tehke Kuule silma."

Vandenõuteoreetikud: Kuu peale jõudmine oli pettus!

Vandenõuteoreetikute väitel ei maandunudki USA astronaudid 1969. aasta juulis Kuul. NASA (ja võimalik, et ka teised) petsid tahtlikult üldsust ning teevad seda aktiivselt tänapäevani, väidavad vandenõuteooria pooldajad. Kaadrid Buzz Aldrini püstitatud Ühendriikide lipust ja kuumaastikust olevat võltsingud, nagu ka kivimiproovid.