Inimesed

Uku Masing oma kallimale: "Nii imelik, et mind keegi armastab." (1)

Silja Paavle, 28. juuli 2012 08:57
"Võib olla, tunned Sa umbes sama, kuigi mulle hirmus raske on usku, et Sina mind armastad – on nii imelik, et mind üldse keegi armastab," kirjutab Uku Masing 19aastasena oma tollasele armastatule Alide Klemetsale.

Seda ja veel 109 isiklikku kirja saab lugeda paari nädala eest ilmunud raamatust "Kirjad Liile". Mida suuremana Uku Masingut kujutleda, seda enam saab ikka ja jälle kinnitust, kui vähe temast tegelikult teatakse. Näiteks alles 2009. aastal ehk Masingu 100. sünniaastal usaldati nähtavale tuua senitundmata kirjavahetus – noore Hugo Masingu kirjad neiu Alide Klemetsale.

Tagasihoidlik piiga

Et naisi tiirles Masingu ümber kõvasti ja juttudes pandi teda omal ajal paari paljudega, ei saa öelda, kas tegu oli mehe esimese armastatuga. Kuid kirjadest ilmneb mehe siiras ja usalduslik kiindumus naise vastu. Kirjad on tulvil pihtimusi nii isiklikest mõtetest ja veendumustest kui ka oma igapäevategemistest, muu hulgas ka silmahaiguse ja silmakliinikus ravil käimisega seonduvat.

"Tead sa, igakord kirja sulle posti viies on sellane tunne, nagu oleksid mu kõrval ja kui siis tuul üle puude on, siis on päris kena," õhkub noore Masingu kirjadest igatsust naise järele.

Noorte kohtumine oli proosaline – et mõlemal olid silmad haiged, tutvusid nad silmakliinikus. Kuid kes oli see naine, kes Eesti omaaegse hinnatuima teadlase ja kultuuriloolase südames mõni aasta nii kindlat kohta hoidis?

Tegelikult pole naisest väga palju teada. Nagu Masing, nii oli ka Alide pärit Põhja-Eestist. Oma perre kuuenda lapsena sündinud naine kaotas ema, kui oli kaheaastane. Kui ta oli 16, suri ka isa. Pärast Narva I ühisgümnaasiumi lõpetamist pidas Alide Tallinnas väikest toiduainekauplust, selle tegevuse lõpetas sõda. Alide abiellus 1938. aastal ehk neli aastat pärast Masinguga kirjavahetuse lõpetamist Romuald Zvorovskiga, neil sündis neli last.

Tütardest vanim, 1945. aastal sündinud Heli Karu, on ema kohta häbelikult kostnud: "Ta oli üsna tagasihoidliku ja vaikse loomuga inimene, kes ei armastanud endast palju rääkida ja küllap meie, tema lapsed, ei osanud ka huvi tunda tema noorusaja vastu."

Vaimud kasvasid lahku

Läbi mitme aasta voolanud armulugu sai punkti, sest Uku Masing suundus õppima Saksamaale ja sealsed stipendiaadiaastad tegid ta eriti kiiresti küpseks. Ja nii nagu tänapäevalgi, juhtus ka toona: mehe vaim kaugenes armsa tüdruku vaimust. Viimases kirjas teatab Masing nukra aususega: "Oled vist isegi märganud, et kogu viimase aasta jooksul ei ole sa enam mu hinges." Masingu kolleegium õhkab raamatu eessõnas: "Ilus ja kurb nagu Shakespeare’i tragöödia!" Uku Masingu naissuhted on aga meeliköitvad olnud läbi aegade. Näiteks pälvis 2006. aastal elavat vastukaja Jaan Kiivit seeniorile kirjutatud 59 kirjast koosnev teos "Uskuda, elada". Selles raamatus puistab mees naisteemal südant oma parimale sõbrale. Ning viiekümnendatel aastatel kirjutatud tekstidest koosnev "Mälestusi taimedest" (1996) annab pildi sellest, kui kaunilt räägib Uku Masing Ehast ehk naisest, kellega ta abiellus ja kes oli tema kõrval heas ja halvas elupäevade lõpuni.

Teos esitleb Masingu inimlikku poolt

Raamat toob esile Uku Masingu inimliku poole, ütleb Uku Masingu uurija ja kolleegiumi liige Külliki Kuusk. "Teda tuntakse peamiselt tõsise ja tööka teadlasena ning mõtlejana, kuid armastuskirjades Liile on Masing avameelne ja kirglik mitte ainult tunnetes, vaid ka oma tegemisi saatvate kahtluste, pettumuste, vähese eneseusu ja samas trotsiga segatud iseteadvuse väljendamisel, mis tegelikult on ju nii iseloomulik kõikidele 20aastastele noortele inimestele," selgitab ta.

"Lii oli inimene, kellele Masing sai vabalt oma mõtetest rääkida. Masingu avameelsus ja otseütlemine on võib-olla tema lugejatele tuttav tema esseistikastki, kuid kirjade usalduslik toon avab selle hoopis teisest küljest. Juba 18–20aastasena, oma esimestes kirjades Liili, räägib Masing asjadest, mida uurijad on harjunud lugema tema hilisematest töödest," lausub Kuusk.

Samuti lükkab äsjailmunud teos ümber eesti kultuuriloos levinud müüdi Masingu eraklikkusest juba nooruses. "Neist kirjadest võib välja lugeda, et ta suhtub ümbritsevasse samasuguse huvi ja innuga nagu iga 18aastane inimene," selgitab Kuusk. Tema sõnul on kahju vaid sellest, et tõenäoliselt pole säilinud Alide vastused Masingule. "Praegu tuleb kasutada fantaasiat, kuigi ühte-teist saab Masingu kirjadest nende kohta ka aimata," kostab Kuusk.

Uku Masing

Uku Masingu (11.08.1909–25.04.1985; sünninimi Hugo

Albert Masing) oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Ta oli ka tuntud polüglott ja orientalist, tegeles maalikunsti, kalligraafia, botaanika ja muuga.

Masingu austajad jagunevad laias laastus kahte leeri – ühed räägivad temast kui teoloogist, teistele on olulisem tema luule.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee