Foto: Tiina Kõrtsini
Inimesed
28. juuli 2012, 08:57

Staarid kallites hotellitubades: tulge ja lülitage televiisor välja!

Kõige kallimate tubade külalised on enamasti staarid, ütleb Radisson Blu Hotel Olümpia müügi- ja turundusdirektor Vitali Makejev. Kõige hämmastavam lugu, mis talle meenub, on korvpallikuulsusest, kes õhtul alla vastuvõttu helistas ja ütles: tulge lülitage mu televiisor välja!

Millega teil peatunud David Copperfield või Ashton Eaton alguses kokku puutusid? Läksid laua äärde ja küsisid vaba tuba?

Kuna staaride majutuse eest maksab ürituse korraldaja või see inimene, kes on ta külla toonud, siis eelnevalt ta võtab vastuvõtust kõikide tubade võtmed ja kui staar tuleb autost välja, siis ta läheb kohe liftiga oma tuppa.

Kokkupuudet vastuvõtuga ei ole. Nad ei pea kunagi check-in-kaarti täitma. Ma arvan, kui me hakkaks seda nõudma, siis me ühtegi staari ei saaks.

Kas nad ülevalt toast tulevad hommikusöögiks restorani?

Isegi äriklassi tubades saab hommikusöögi tuppa serveerida, rääkimata sviitidest. Staarid tellivad peaaegu alati toidu tuppa. Mõnikord, kui tegu on suure bändiga, siis nad ikka eelistavad kõik koos süüa.

Need inimesed, kes käituvad ebatavaliselt – näiteks laval või eetris –, on tegelikult tavaelus väga rahulikud. Hoopis inimestelt, kes esimesel pilgul jätavad rahuliku mulje, võib igasuguseid põnevaid üllatusi oodata. Aga viimasel kolmel aastal me ei mäleta ühtegi sellist intsidenti.

Kui palju rokkstaarid oma kurikuulsuse vääriliselt toas laamendavad?

Kõige hullem asi, millega oleme kokku puutunud, oli see, et nad lahkusid hotellist ja jätsid minibaari eest maksmata. Aga selliste juhtumite puhul maksab ürituse korraldaja kõik kulud enamasti kinni.

Milline meeskond neil kaasas on? Tulevad ja vahetavad kokad-koristajad välja?

Kokkadega oleme kokku puutunud, kui meie hotellis käisid tippsportlased. Näiteks Uruguay jalgpallimeeskonnal oli kokk kaasas. Kuna neile on toitlustamine nii oluline, siis tulevad nad tavaliselt oma kokkadega.

Aga nende kokkade põhifunktsioon ei ole see, et nad hakkavad köögis mööbeldama või personali välja vahetama. Nad on pigem abiks. Üritavad meie kokkadele selgeks teha, mis on nende ootused ja kuidas mõne rahvuslikuma toidu õige valmistamine käib. Sest kui tegu on sellise eksootilise riigiga nagu Uruguay, siis seal see kokandus on natuke teistsugune ja nad on ka harjunud natuke teistsuguste toiduainetega. Kui nad satuvad siia, mis on nende jaoks ka väga eksootiline koht, siis nad lihtsalt tahavad, et see lõpptoode oleks siiski see, millega nemad on harjunud.

Oma turvameeskond?

Ükskord puutusin kokku katusel olevate täpsusküttidega. Aga see oli minu isiklik kogemus, kui ma töötasin ühes Peterburi hotellis sel ajal, kui seal peeti G8 tippkohtumist. Näitlejate ja esinejate puhul ükski snaiper katusele ei roni. Katusel on täpsuskütt vaid siis, kui tegu on tipppoliitikute kohtumisega.

Eelmisel aastal ööbis meie hotellis päris kaua Seal – seitse ööd. Tavaliselt on esinejate majutusaeg üks päev. Nad tulevad hotelli enne kontserti ja lahkuvad pärast kontserti. Sõidavad kohe edasi kas Riiga, Soome, Peterburi – tavaliselt on nende esinemiste graafik väga tihe.

Sealil ei olnud isegi turvameest kaasas. Ta käis täiesti rahulikult ringi, minu arust isegi restoranis hommikust söömas. Paljud staarid tunnevad ennast Tallinnas üsna turvaliselt. Keegi tegelikult ei tahagi nende käest autogrammi võtta. Kunagi ööbis meie hotellis Luis Figo, aastaid tagasi oli ta parim jalgpallur. Ainuke koht, kus tema käest autogrammi küsiti, oli hotell. Kui ta tänaval käis, siis keegi ei rünnanud teda.

Lemmikloomi, pastakaid või midagi muud huvitavat hotelli jäetud on? Mis neist asjadest saab?

Paar päeva tagasi meil oli siin juhtum, et inimene jättis oma sülearvuti hotelli. Ja siis ta lihtsalt saatis oma krediitkaardi info, ütles, et pange see läptop DHLiga sellisele aadressile ja võtke see raha minu kaardilt maha. Tavaliselt tehaksegi nii, kui midagi on hotelli unustatud.

Mis ettevalmistusi te suuremate nimede puhul teete ja kui kaua teile selleks aega jäetakse?

Kui me avastame, et esineja on tulemas, siis meil on piisavalt palju kontakte nende inimestega, kes toovad neid Eestisse. Me üritame kohe ühendust võtta, uurida, mis on selle esineja majutussoov.

Kui ma töötasin G8 tippkohtumise ajal, siis vastutasin India presidendi ja tema saatjate eest. Kui nad käisid enne hotelli inspekteerimas, siis nad tulid presidendisviiti ja vaatasid, kas presidendisviidis on vann. Siis nad palusid, et tuppa oleks installeeritud dušikabiin. See maksis neile 9000 eurot, aga nad nõustusid sellega. Õnneks oli hotellil kaks kuud aega.

Peale selle mäletan väga hästi, et telekas ei sobinud neile, nad palusid suuremat. Neil oli täpselt paika pandud, mitu tolli peab olema. Minu arust oli see 40, hotellis oli vist 32 või 36. Ja kuna peaminister harrastas jooksu, siis nad palusid, et hotellitoas oleks jooksurada.

Kui tihti selliseid asju tahetakse?

Kui me räägime tipppoliitikutest, siis nende töögraafik on tavaliselt niivõrd tihe, et nad lahkuvad hotellist varahommikul ja tulevad tagasi hilja õhtul. Nad söövad, magavad ja lähevad edasi. Seepärast väga utoopilisi erisoove tavaliselt ei ole.

Mis puudutab rikkureid, siis kahjuks Tallinnas Araabia šeike ei käi. Ma arvan, et nende puhul me puutuks selliste viimase hetke erisoovidega kokku. Ma olen kunagi nendega kokku puutunud. Araabia rikkad on küll sellised, et broneerivad viimasel hetkel, neil on hästi palju erisoove ja nad on nõus kõik kinni maksma, aga info tuleb tõesti täiesti viimasel hetkel.

Meie hotellis käis Aserbaidžaani jalgpallimeeskond. Okei, see ei ole Saudi Araabia või Araabia Ühendemiraadid, aga siiski rikas naftariik. Käitusid peaaegu samamoodi – info täiesti viimasel hetkel. Aga nad tegelikult hindavad seda, kui inimesed tulevad kõikidele nendele erisoovidele vastu ja raha üle nad ei kauple. Neil on tingimused, nad annavad nendest viimasel hetkel teada, hotell ütleb – jah, võimalik, maksab nii palju. Ja selle peale tavaliselt tuleb krediitkaart taskust välja.

Mul tuleb praegu meelde, vastuvõtuinimesed rääkisid, algul ei suutnud ma seda uskudagi. See oli ühes teises Tallinna hotellis, kus ma kunagi töötasin. Aastaid tagasi. Hotellis ööbis üks tipptasemel korvpallimeeskond. Ja siis üks mängija helistas vastuvõttu ja lihtsalt ütles administraatorile: kas keegi saaks minu tuppa tulla ja teleka välja lülitada?