Tarmo Männard: ma pole prügikorjaja mitte üksnes laval, vaid ka elus (1)

Taas Eesti publiku ette astuvad Naksitrallid etendavad sedapuhku oma seiklusi ajast, kui loodus tasakaalust välja läks (ja siis uuesti selle saavutas). Loo jutustamise ühendavad Naksitrallid mängu ja metsakoristusega. Muhvi osas üles astuv nukuteatri näitleja Tarmo Männard kinnitab, et oma paljudel matkadel pole ta ka päriselus kunagi ühtegi pudelit, purki ega konservikarpi maha vedelema jätnud.

"Kui olen jaksanud need kõik koos sisuga metsa viia, küll siis jaksan need ka tühjadena tagasi tuua. Varem käisin ikka aeg-ajalt Piusa koobastes ja tõin sealt kilekotiga tühje pudeleid maa peale," pole ta vaid enda prügi koristamisega piirdunud. "Mõnikord, kui ma olen sõitnud kummipaadi või kanuuga mööda jõgesid, olen sealtki plastpudeleid välja korjanud."

Liikuda eelistab Männard jalgrattaga. See pole tegelikult ajendatud loodushoiust, vaid pigem näitlejate pisikesest palgast. "Rattaga saab säästa. Lühikestel distantsidel on ka ajakaotus autole üsna tühine. Ja parkimisprobleemi pole samuti!"

Riided ostab kaltsukatest

Jalgrattaga liikumine ei tähenda aga, nagu tal muid sõiduvahendeid polekski – Männardil on olemas nii auto, mootorratas kui ka pisike purjekas. "Pikad otsad ja asjade transportimise teen autoga. Kui on tahtmine tegelda zen-maailmaga, võtan tsikli või purjeka."

Ökotooteid näitleja ei eelista, aga riided ostab Paavli tänava kaltsukast ja käib ka teistes second-hand-poodides. "Sest need on põnevad. Kunagi ei tea, mida leiad!" Miljonivõitki ei suudaks sellesse harjumusse muutust tuua: "Kui ma ka võidaks, oleks selle rahaga parematki teha kui kalleid hilpe osta."

Üleriigilisel koristusaktsioonil "Teeme ära!" on ta siiski osalenud vaid korra: tema etendused on tihti puhkepäevadel ja see saab sellisel rahvaüritusel kaasalöömisel ületamatuks takistuseks. Ka kodus Männard prügi peaaegu ei sordi. "Õismäel läheb kõik ühte prügišahti, vaid toidujäätmed ja pandipakendid lähevad eraldi."

Eriliseks ökoinimeseks Männard end ei pea. "Olen täiesti tavaline, ümbritsevast loodusest pisut hooliv inimene!" võtab ta oma suhted loodusega kokku.

Loodushoid viis vettekukkumiseni

Roheline mõtteviis pole näitlejate seas omane ainult Tarmo Männardile ja mõnikord on see kaasa toonud üsna ootamatuid tagajärgi. "Kolleeg Tiina Tõnis hakkas ükskord tööle tulles Snelli tiigist vihmavarjuotsaga mingit kilekotti välja õngitsema. Kaotas tasakaalu, plartsatas vette ning jõudis tööle tilkuvates riietes," meenutab Männard. "Vahetusmundriks sai vana kostüümi ja nii ta siis tippis teatris päev otsa lepatriinuülikonnas ringi."