"Sellist võimast jaanituld pole ma Saaremaal oma silmaga veel näinud!" (5)

"Sellist võimast jaanituld pole ma Saaremaal oma silmaga veel näinud!" kostusid 17. juuli õhtul Lõmala sadamas imestushüüud. Ligi tuhat inimest tuli sel õhtul Saaremaa enda mehe, režissööri Ilmar Raagi uue mängufilmi "Kertu" võttele, mis kujutas kohalikku jaaniõhtut, kus filmi peaosalised esimest korda kohtuvad.

Mis fenomen niipalju huvilisi Lõmala sadamasse meelitas? Peamiseks tuleku põhjuseks oli kindlasti imeilus õhtu, aga ka armastatud lauliku Ivo Linna tasuta esinemine. Miks mitte ka väike edevusenoot, et äkki saab lava ees tantsu keerutades korraks filmi.

"Oi neid kirsina punavaid huuli, tüdruk, ütle mul kus sa need said," laulis Iff ja rahvas ei lasknud ennast pikalt tantsupõrandale meelitada. Ivo Linna jagas koos Anti Kammistega enam kui kolm tundi rahvale jaaniõhtupärast muusikat. "Jäigi selline mulje, et need inimesed tulevadki jaanitulele. Seal oli õlut ja seal oli tuju. Rahvas läks kohe kaasa nii meie kontserdiga kui filmimisega. Kartsin, et filmi kaadrite paika panemine ja valguse sättimine ja mis kõik veel on igavene pikk protseduur. Aga ei midagi sellist. Ja me ei mänginud ju ainult filmi jaoks, me lihtsalt tegime tantsumuusikat ning rahvas tuli väga hästi kaasa. Laval oli väga lahe olla," kiidab Linna jaanitulelistest publikut.

"Jalutasin just täna Kuressaare linna vahel ja mitmed avaldasid arvamust, et inimesed tulidki justkui jaanitulele – omad joogid olid kaasas, laotasid oma piknikutekid murule laiali. Lisaks veel muusika. Ja et see oli Ivo Linna, siis see oli juba kirss tordi peal," leiab ka filmi režissöör Ilmar Raag, miks selline hulk rahvast kokku tuli. "Kuulsin, et senine suurim rahvahulk olevat olnud Lõmala sadamas kolmsada inimest. Arvasime ka ise, et kui tuleb kakssada hingelist, oleme samuti mäel. Aga ligi tuhat! Loomulikult olime meelitatud."

Peagu õnneliku lõpuga armastusfilm

Kui küsida Raagi käest, miks just "Kertu" ja mis viis teda sellise looni, ütleb režissöör, et oma osa mängis abstraktne soov mõelda hetkedele, kus inimesed langetavad teinekord ootamatuid otsuseid ja suudavad oma elu muuta. "Küsimus ongi selles, et millal ja mille pärast on inimene valmis oma elus kannapööret tegema. Lisaks mõlkusid meeles mõned lood, mis olid juhtunud Eestis ja just maal ja kõikides nendes lugudes oli samuti küsimus, kuidas inimesed suure tunde ajel oskasid oma elu muuta. Nii ma tahtsingi jagada seda emotsiooni, mis mul neid lugusid kuulates tekkisid. Nii et omamoodi on see ikkagi armastusfilm, mis pole küll minu enda lugu, aga on kokku pandud lugudest, mida on Eestis erinevatel aedadel juhtunud," räägib Raag. Kelle sõnul on armastajatest peategelastel küll erinevaid probleeme, kuid režissööri soov on siiski, et film oleks õnneliku lõpuga.

Filmis kohtuvad Villu (Mait Malmsten), kellest külas väga lugu ei peeta ning Kertu (Ursula Ratasepp), keda peetakse veidi imelikuks naiseks, küla jaanitulel.

Meespeaosalise valikut põhjendab Raag sellega, et peab Mait Malmsteni Eesti üheks parimaks filminäitlejaks. "Ma olen pikka aega arvanud, et Mait on Eesti üks parimaid filminäitlejaid, kui mitte parim. Võtete käigus olen sellele ka kinnitust saanud. Kõik, mis ta teeb, on väga usutav. Meediasse on ta jäänud seni pigem üsna stiilse linnamehena, aga nüüd korraga peab ta mängima ühte maameest, kes ei kuulu maainimeste rikkamasse eliiti," kirjeldab Raag.

Ursula Ratasepa esimene filmiroll

"Ursula Ratasepa leidmine oli selles mõttes raskem, et ta on esiteks nimiosaline ja see on omalaadne karakter, kes on väga häbelik, aga samas väärika siseeluga ja suudab ka ise otsuseid vastu võtta. Ta peab väga balansseerima sellisel pinnal, kus ühest küljest me arvaksime, et ta on võib olla väheke kohtlane, aga samas peaksime uskuma, et ei, me siiski eksime. Kertu leidmiseks tegime isegi castingu, kuhu ma kutsusin kolm näitlejat ja kõik olid väga head. Nüüd, kus meil on võtted kestnud juba paar nädalat, pole ma oma otsust kordagi kahetsenud."

Mait Malmsteni kontol on filmirolle enam kui kümme. "Mina mängin külajoodikut, kes armub ära tüdrukusse nimega Kertu ja selles mõttes on see Romeo ja Julia lugu, et perekond ei taha, et me kokku saaks, aga meie filmil on vähemalt lootusrikas lõpp," ütleb Malmsten. Kes samas kiidab nii režissöör Ilmar Raagi kui partnerit Ursula Rataseppa, kelle mõlemaga ta filmimaailmas esimest korda kokku puutub.

Naispeategelast Kertut kehastav Ursula Ratasepp, kellele erinevalt Malmstenist on see esimene filmikogemus, märgib, et tema jaoks erineb teatritegemine filmimaailmast ennekõike sellepoolest, et kui teatris jookseb lugu lineaarselt, siis filmis tehakse jupp algusest, siis jupp lõpust "See tunduski mulle kõige keerulisem, et seda liini hoida," ütleb näitlejanna. "Ja Mait on suurepärane partner. Ta on nii olemas, ta on nii kohal ja ta on nii suurte kogemustega." Samas kiidab Ursula ka oma tegelaskuju. "Juba esimesel lugemisel sai ta väga omaks. Või vähemasti väga armsaks," märgib Ursula Ratasepp.

Millal "Kertu" ekraanile jõuab, Raag veel öelda ei oska. "Tehniliselt peaks ta meil kevadel valmis saama, aga siis hakatakse otsima seda kõige paremat esilinastuse aega."

Enne seda jõuab Eesti vaatajani Ilmar Raagi mängufilm "Eestlanna Pariisis", mille esilinastust siin pikalt oodatud ja mis Eesti ekraanidele jõuab alates 12. oktoobrist. "Eestlanna Pariisis" maailma esilinastust toimub aga tänavu augusti alguses Šveitsis Locarno filmifestivalil.

"Kertu" – õnneliku lõpuga Romeo ja Julia lugu

"Kertu" on väikeses külaühiskonnas toimuv draama, mis jutustab 30aastasest Kertust, kes on kogu elu olnud oma isa võimu all ja keda kohalikud tasase iseloomu tõttu kohtlaseks peavad. Noor naine teeb esimese argliku katse oma elus midagi muuta – ta saadab postkaardi Villule, kena välimusega, kuid allakäinud külajoodikule. Alguse saab ootamatu armulugu, mida külarahvas ning Kertu ja Villu lähedased mõistagi heaks ei kiida.

Võtted algasid 9. juulil ning filmitakse peamiselt Loode-Saaremaal. Linateose eelarve on ligi 480 tuhat eurot ja filmi toodab Amrion OÜ.