Juubilar Käbi Laretei õnnesoovijale: "Oo, sa oled mul umbes sajas helistaja!" (11)

Käbi Laretei sõber Ela Tomson usub – juubilari elujõud tuleb sellest, et ta on leidnud oma koha elus: "Ta on ju saanud ennast teostada tervelt kahel alal: pianistina ja kirjanikuna!"

Mõni kuu tagasi ilmus kirjastuselt SE&JS raamat "Okas ja Käbi", kus kohtuvad kahe interpreedi looming – Käbi erootiline novell "Tuneesia" ja lahkunud vanameistri Evald Okase ekspressiivne graafika. Praegu töötab Käbi juba uue teose käsikirja kallal, mis räägib ajast, kui ta oli kuulus ja hinnatud kontsertpianist.

Kahjuks kipub daami füüsiline vorm vaimsele alla jääma. Hiljuti käis Käbi põlveoperatsioonil ning peab kasutama liikumisraami abi. Seetõttu oli ta sunnitud loobuma oma kõrgete treppidega korterist Stockholmi kesklinnas ning kolima samas piirkonnas asuvasse eakatekodusse.

Käbi Laretei Eesti tuttav, üritusturundusega tegelev Terje Varem kahtles reedel, kas ta ikka julgeb Käbile laupäeval helistada: "Talle tuleb kõnesid üle maailma, ta lihtsalt ei jõua neid kõiki vastu võtta!" Terjel siiski vedas ja ta sai juubilariga põgusalt vestelda: "Käbi oli heas tujus, hüüdis, oo, sa oled mul umbes sajas helistaja! Rääkis, et on peol kandmiseks valmis pannud oma kõige kaunima kleidi – aga tal on väga rikkalik garderoob. Kutsus mind oma uude koju külla ja kiitis, kui kaunis aed tal seal on."

Õhtulehel paraku ei õnnestunud diivale õnne soovida. Telefonist kostis automaatvastaja lindistus, kus habras hääl edastas rootsi ja inglise keeles palve telefoneerida hiljem.

Pärnu – õdede kohtumispaik

Eestis käis Käbi viimati 2010. aastal. Aastaid oli tal kombeks pea igal suvel Pärnus puhata. Samaks ajaks sättis oma Eesti-külastuse ka Käbist kaks aastat vanem õde, Šveitsis elav diplomaadiproua Maimu Evequoz. Nii oli suvepuhkus sünnimaal ühtlasi õdedele kohtumisaeg.

Pärnus elavad ka Maimu ja Käbi sugulased, nende diplomaadist isa Heinrich Laretei venna Antsu järeltulijad.

Käbil on kaks last ja kolm lapselast. Tütar Linda sündis esimesest abielust dirigent Gunnar Staerniga ja poeg Daniel abielust kuulsa Rootsi režissööri Ingmar Bergmaniga. Danielil on seitsmeaastane tütar. Lindal on kaks last: 22aastane Sandra (Alexandra), kes õpib laevakapteniks, ja 20aastane Jocke (Joakim).

Pärnu-suvedel kohtusid õed ka siinsete heade sõpradega, kelleks on tõlkija Agu Sisask abikaasaga, telenägu ja poliitikas kätt proovinud Ela Tomson koos režissöörist kaasa Mati Põldrega ja Terje Varem abikaasaga.

Mitmed Käbi ja Maimu tuttavad iseloomustavad daame kui häid ja avatud suhtlejaid. Selle heaks näiteks on õdede tutvumislugu Terje Varemiga. Oli vist 1991. aasta, kui nooruke Terje oli laulukooriga Šveitsis esinemas, kus neid olid kuulama tulnud ka kaks väliseesti prouat. Üks neist Maimu. "Nad tulid pärast esinemist meiega rääkima ja muu jutu sees küsis Maimu minult, kas ma ta õde, Käbi Lareteid, ka tean?" pajatab Terje, kes vastas, et muidugi on ta Käbist kuulnud. "Seepeale ütles Maimu: ma lähen kahe kuu pärast talle Stockholmi külla, tule sa ka kaasa!"

Terjele tundus selline plaan ilmvõimatu: ühelt poolt üsna võõra inimesega koos minna tema täiesti võõrale õele külla, kes on pealegi kuulus pianist ja kirjanik! Teiseks praktiline külg: meil oli ju tollal veel välismaale minekuks viisasid vaja.

Juhtus aga nii, et täpselt õigel ajal, kahe kuu pärast, oli Terjel tööasjus vaja Rootsis olla. Nad said Maimuga Stockholmis kokku, läksid koos Käbile külla ja on senimaani tihedalt läbi käinud. "Käbi hakkas siis mulle helistama ja küsima Eestis toimuva kohta," selgitab Terje. Tollal, 1990ndate algul, oli ju Eestis põnev aeg ning toimuv huvitas kunagise diplomaadi tütart. Samuti hoidis kultuurivaldkonnas tegutsev Terje pianisti ja kirjanikku Käbit kursis siinse kultuurieluga.

Suur nõrkus šokolaadi vastu

Ela Tomson tutvus Käbiga, kui teda televisioonile intervjueeris. 1994. aastal tegi Tomson koos Mati Põldrega Käbist ka eluloofilmi, mille salvestamiseks sõitsid nad Rootsi ja Farö saarele, kus Käbi suvitas ühes mitmest tol saarel Bergmanile kuulunud suvilatest. "Bergmaniga me ei kohtunud, aga ta hoidis kõrvalt selle filmi tegemisel silma peal," meenutab Ela Tomson. "Olime koos Käbiga, kui ta võttis vastu kõne Bergmanilt, kes muretses: kas nad näitavad sind ikka õige nurga alt?"

Õige nurk tähendas õiget valgust. Käbi hoolitseb oma välimuse eest. Maimu on erialalt moekunstnik ja ilmselt on hea stiilitaju õdedes juba geenidega sees. Ilma igasuguste ilulõikusteta – selles on Terje täiesti kindel –, nägi Käbi veel mõne aasta eest välja oma vanusest paarkümmend aastat noorem ja püsis heas vormis vaatamata suurele nõrkusele šokolaadi vastu.

Ennesõjaaegse Eesti Vabariigi diplomaadi järeltulijatena on Maimul ja Käbil suurepärane lastetuba. Ela Tomson meenutab, kuidas õed paar suve tagasi temal ja Mati Põldrel külas olid: "Me ainult imetlesime: issand, millised daamid!" Iseloomult on õed Ela sõnul pigem erinevad: Käbi on hästi jõuline natuur, aga Maimu pigem malbe.

Kui Käbi 1993. aastal Tallinnas ja Tartus esines, käis ka Terje Varem tema kontsertidel. "Siis juhtus midagi kummalist, inimesed läksid temaga kohtudes peaaegu hulluks, eriti Tartus," meenutab Terje. "Käbi mõjub inimestele väga ligitõmbavalt, teda tahetakse puudutada."

Ka Käbi kirjastaja Sirje Endre on kogenud, et Käbi tõmbab inimesi ligi: "Tema raamatuesitlustel tulevad ruumid alati rahvast täis. Ja alati läheb mitu tundi, sest Käbi räägib pikalt kõigiga, kes teda tervitama on tulnud."

Terje Varemi sõnul huvitub Käbi tõsiselt psühholoogiast ja tegeleb regulaarselt eneseanalüüsiga. "Tal on psühholoog, kelle juures ta käib korra kuus," räägib Terje. "Ta ise ütleb, et see aitab mõtteid korrastada."

Käbil on vajadus end väljendada

Väga huvitavad Käbit inimeste elulood. Terje mäletab, et kui Käbi 1993. aastal Eestis käis, kohtus ta korduvalt ühe mehega, kes oli olnud Siberisse küüditatud, ja küsitles teda selle kohta. Käbi enda isapoolsed vanavanemad ju küüditati ja surid Siberis.

Muusika ja kirjutamise kõrval on inimsuhted ja psühholoogia Käbi kolmas suur anne. Ela Tomson meenutab, kuidas ta luges Käbi raamatut "Mineviku heli" ja kui sügavalt see teda puudutas: "Tol ajal ei ilmunud meil veel palju elulooraamatuid. See oli väga analüütiline ja avameelne ning aitas mind, kui mul oli oma elus keeruline aeg. See teebki temast hea kirjaniku, et ta suudab enda sees toimuvat mõtestada nii, et see kajab lugejas vastu."

Kuulsa pianistina sai Käbi hiljem endale vabalt õpilasi valida. "Ta ütles mulle, et võtab enda juurde õppima ainult huvitava karakteriga, ekstravagantseid inimesi," räägib Terje Varem. "Käbi tahab kogu aeg uusi kogemusi,

uusi inimesi enda ümber. Tal on tohutult tuttavaid ja sõpru üle maailma. Kui ma tal ükskord kaks nädalat külas olin, kuulsin teda tihti eri keeltes nendega suhtlemas." Käbi valdab itaalia, prantsuse, saksa, inglise ning loomulikult rootsi ja eesti keelt.

"Käbi on olnud mulle nagu õpetaja, jaganud minuga oma elukogemusi abielust, suhetest, elu väärtustest," räägib Terje. Näiteks pühendavat eesti naised Käbi arvates end liiga palju mehele ja jätvat enesearengu tagaplaanile.

Oma raamatutes on Käbi palju arutlenud töö ja karjääri ühitamise teemal. Ingmar Bergman heitis talle ette liigset tööle keskendumist. Seda teemat käsitleb Bergmani film "Sügissonaat", mis on inspireeritud Käbist. Ka Bergmani ja Käbi poeg on öelnud kunagi umbes nii, et tema vanemateks olid kaks kunstnikku, aga ema ja isa tal polnud.

Tuttavate sõnul on Käbi nüüdseks oma lastega väga heades suhetes ning räägib neist palju ja meelsasti. "Käbi on hiljem öelnud, et ega ta oleks saanud laste suhtes midagi teisiti teha, kui ta tegi," tunnistab Terje. "Tema karjäär nõudis valikute tegemist."

Terje arvates on meeletu uudishimu ja huvi maailma ning erinevate inimeste vastu Käbi nooruslikkuse saladus. Eks oma osa ole ka geenidel, on ju kaks aastat vanem õde Maimu samuti endiselt heas kehalises ja vaimses vormis.

Ela Tomson usub, et Käbi elujõud tuleb sellest, et ta on leidnud oma koha elus: "Ta on ju saanud ennast teostada tervelt kahel alal: pianistina ja kirjanikuna."

Sirje Endre sõnul on Käbi alati elanud ärksalt ja tulevikku vaatavalt. "Ta on väga loominguline inimene, kui ta enam intensiivselt kontserte ei andnud, hakkas ta kirjutama," räägib Endre. "Tal on vajadus end väljendada."

Ülinõudlik oma loomingu suhtes

Kirjastaja Sirje Endre sõnul on Käbi Laretei väga nõudlik oma loomingu suhtes. Kuni viimase ajani kirjutas ta kõik oma raamatud rootsi keeles ja need tõlgiti eesti keelde. "Istusime siis Käbiga paar nädalat, mitu tundi päevas, hotellis ja vaatasime Anu Saluääre meisterlikud tõlked veel rida-realt läbi," meenutab Endre. "Sõna täpsus on Käbile väga oluline, et tema rootsi keeles mõeldud mõte jääks eesti keeles samaks." Viimati raamatus "Okas ja Käbi" ilmunud novell "Tuneesia" on esimene, mille Käbi pani kirja eesti keeles. "Käbi eesti keel on veidi vanaaegne, kuid mõnes mõttes rikkam kui meie tänane eesti keel," iseloomustab kirjastaja Endre.

Ühtlasi oli see ka esimene käsikiri, mille raamatuks vormistamiseks andis kirjanik kirjastusele täiesti vabad käed. Raamatu idee autor ja koostaja on rohkem poliitikuna tuntud Laine Randjärv, kellele tuli mõte ühendada teoses kirjanik Laretei novell ja kunstnik Okase varem avaldamata joonistused. "Käbi Laretei jäi selle raamatuga väga rahule. Ta sai sellest uue loomingulise impulsi ning lubas uue käsikirja kallal tööle hakata," räägib Laine Randjärv.

Sirje Endre sõnul on Käbi oma staariseisusest teadlik ja talle meeldib seda vahel nautida. Raamatute väljaandmisega seoses Tallinnas viibides peatus ta alati Olümpia hotelli sviidis.

"Ükskord hakkas Käbil tema lemmiktooni huulepulk otsa saama ja ta läks Stockmanni uut ostma," meenutab Terje Varem. "Sellist tooni seal polnud, aga müüja tundis ta ära ja ütles: ma tean, kes te olete, ma hangin teile selle! Käbile selline asi meeldis väga, eks ta on omajagu edev ju ka."