Foto: Aldo Luud
Inimesed
13. juuli 2012, 07:05

Terita oma meeli – see aitab märgata vihjeid tulevikule (3)

"Inimene ise oma käitumisega võib põhjustada sellise kaose, et väga lühikese ajaga muutub tema elu tõeliseks põrguks. Ta kaotab kõik, mis tal veel eile oli – rahavoog nagu lõigatakse läbi, tervis kaob nagu liiv sõrmede vahelt ja armastuski saab otsa. " Kivilinna Anna, kes on tuntud sensitiiv ja vägev loitsija, ütleb, et tavaliselt teeb inimene oma suurimad eksimused matustel.

Kalmistul tehtud eksimustega puutub loitsija Anna nii sageli kokku, et juba mõnda aega otsib ta võimalust, kuidas saaks välja öelda selle, mida inimesed peaksid teadma: "Sünd ja surm on elu lahutamatud osad. Leinas inimene on kurb, meeleheitel ja väga tundlik. See kõik on tema jaoks ootamatu, tihtipeale ka esmakordne kogemus – saata lähedane viimsele teekonnale. Kuid on elementaarsed reeglid, mille vastu eksides võib endale väga pikaks ajaks hädad kaela tõmmata."

Teispoolsuses valitsevad omad kindlad seadused ja nendega tuleb elavatel arvestada. "Matused ei ole pulmad, aga sageli unustatakse see ära. Ollakse lärmakad, naerdakse ja omavahel räägitakse neist asjadest, mis pole sel hetkel sugugi sünnis. Inimesed ei saa justkui aru, milleks neid on kokku kutsutud." Anna tunnistab, et ei jõua inimeste uskumatult rumalat käitumist ära imestada. "Nad mäluvad südamerahus leinatalituse ajal ja ka lahtise kirstu kõrval nätsu, kartmata surmaenergiat, ka joogijanu tuleks talitseda. Jah, ma olen ravinud neid, kes on pärast matuseid saanud karistuseks maovähi."

Ärge liigutage matustel raha!

"Lülitage mobiiltelefon kindlasti välja, ning peamine – surnuaial ei tohi mitte kunagi kellelegi raha anda. Ei hauakaevajale ega korjata raha isegi leinava lese toetuseks. Sellega tõmbate oma teenimisvõimalustele risti peale, raha läheb teie juurest ära." Anna sõnul on mitmed nimekad kliendid tunnistanud, et jah, nad isegi teadsid seda, mis puudutab raha andmist, kuid olukord olnud selline, kus teist võimalust polnud – kõik teised panid karpi raha, nii ka tema. Ja äri läks põhja nagu uppuv laev.

Loitsija räägib juhtumist, kus noorel naisel kukkus kinnas lahtisesse hauda, kui ta traditsioonilist kolme peotäit mulda viskas. Ja mis pärast seda naise elus toimuma hakkas. "Aga veelgi hullem oli olukord, kus 39aastane täies elujõus mees korraga rängalt haigestus. Tegin temaga tõsist tööd, et välja raalida, kust on ta endale surmaenergia külge haakinud. Selgus, et mõni aasta tagasi oli surnud selle mehe vend, kusjuures 39 aasta vanuses. Kuna matustega oli kiire ja surirõivaid nii noorel inimesel loomulikult valmis polnud, andis mees surnud vennale hauda kaasa oma tuliuue, veel pakendis pesu. Hullumeelsus," kordab Anna jutuajamise jooksul juba kolmandat korda.

Inimesed, tulge mõistusele!

"Pidage meeles – see ei loe, kui ka etikett on särgil või bokseritel küljes või uued kingad on teil kodus karbis seisnud. Need asjad kuuluvad teile ja kui te need lahkunuga koos hauda panete, on teie energeetiline informatsioon edaspidi kaitseta ja teist endast pole enam elulooma." Anna peab enesehävituslikuks käitumiseks ka seda, kui kalllile vanaemale pannakse jakitaskusse palavalt armastatud lapselaste pildid – "Inimesed, palun tulge mõistusele, ärge tehke seda!"

Kuna inimeste käitumine on ettearvamatu, siis loeb loitsija sõnad peale neile vanematele inimestele, kes kipuvad oma suririideid aeg-ajalt selga proovima – seda ei tohi mingil juhul teha. "Suririiete hulgas ei tohi olla ühtegi eset, kus on sees punane värv. Muidu on järgmine lahkunu, ja tõenäoselt see üsna ruttu, veresugulaste hulgast."

Ükskõik kui suur poleks kaotusvalu, tuleb hoiduda sellest, et teie pisarad langeksid kirstu. "Endast ei tohi midagi lahkunule kaasa anda!" hoiatab loitsija ega soovita surnut hüvastijätuks suudelda.

Kui aga matustepäeval midagi on maha ununenud ja alles hiljem, koju jõudes see avastatakse, tuleb järgmisel päeval asi kalmistule toimetada. "Surnuaialt ei tohi midagi kaasa tuua, mitte kõige vähematki!" kinnitab Anna ja märgib, et matustelt koju jõudes tuleb isegi jalatsid üle vaadata. Kui saabaste küljes on pori, peab ka selle eemaldama ja kodust välja toimetama.

Pärast matuseid ei maksaks minna kellegi tuttava poole koju ega ise kedagi külla kutsuda. "Lahkunu mälestamisega toote paratamatult negatiivse informatsiooni kaasa," selgitab Anna

Jätke lilled surnuaeda

Ravitsejast loitsija on enda sõnul väga palju kordi pidanud lahti harutama perekonnasaagasid, mida on põhjustanud kadunukese urn: "Jah, te võite urni matta oma koduaeda, kuid ma küsin vastu – kas te teate, millega riskite?" Hiljuti olid Anna klientideks tallinlased, kes lahkunu viimast soovi arvestades viskasid urni merre. "Häda on selles, et urn ei sattunud liivasesse merepõhja, vaid peksleb nüüd vastu kive ega saa asu. Samamoodi kulgevad ka selle perekonna elupäevad: rahu ei ole, magada ei saa, kõigil neil on väga suured probleemid."

Jaanipäeva paiku helistas Annale üks kunagine tuttav ja küsis, kas ta võib surnuaialt ema haualt ühe lillepuhma üles kaevata ja koduaeda istutada. Tal olevat sama lill sel kevadel välja läinud. "Unustage ära! Mitte mingil juhul ei tohi ühtegi istikut ega lillesibulat surnuaiast koju tuua." Anna teeb möönduse – kui tõesti mõni taim on kalmul kenasti vohama hakanud ja te ei raatsi seda prügikasti toimetada, istutage üleliigsed lilled mõnele mahajäetud hauaplatsile. "Kuid enne seda öelge oma kallile kaimule, et te temalt midagi ära võtate ja teisele viite."

Üht momenti tahab loitsija Anna veel inimestele südamele panna: "Urnimatuseid on järjest rohkem, sinna viiakse ilusaid lõikelilli ja väikesi kimbukesi. Lahkunu omaksed, tehke süda kõvaks, las lähevad need lilled pealegi prügimäele, kuid ärge viige neid endale pärast leinatalitust koju!" Anna kinnitab, et on oma silmaga näinud päris uskumatuid momente, kus lilled on peielaus vaasidesse seatud ja hiljem koju kaasa viidud.

Asta Valt: "Märkide maailm on suur ja avar!"

"Kõiksuselt saadetud märkide lugemine huvitab aastal 2012 paljusid väga erinevatelt elualadelt inimesi. Ja kuna see on inimese tajuga ja hingega otseselt seotud, ei ole sel teemal üheseid vastuseid." Bioenergeetik Asta Valt leiab, et märkide maailm on suur ja avar.

Mis põhjusel on aegade hämarusest pärit ended eriti viimastel aastatel inimeste huviorbiiti tõusnud, ei oska Asta Valt üheselt seletada: "Hästi erinevat informatsiooni liigub, inimesed loevad ja suhtlevad palju. Nad teavad, mida nad otsivad ja nad ei ole rahul praeguse eluga, mis paljudele seab takistusi ja piiranguid."

Iseenesest pole Asta sõnul päikese all midagi uut ja kartusel, nagu tuleks keskaeg tagasi, pole samuti alust: endeid on täheldatud kõikide rahvaste seas ning ainuüksi loodusemärke jälgiti lootuses end ette valmistada kõigeks, mida saatus toob. "Märk pole olemuselt aga mitte midagi muud kui konkreetne informatsioon, mis antakse inimesele Kõiksuse poolt endena – luba, keeld, hoiatus, teade."

Kõik pole silmale nähtav

Bioenergeetiku selgitusel võivad endelised märgid olla kas siis otseselt nähtavad ja kombitavad või abstraktsed. Teatud juhtudel võivad märgid ilmuda näiteks unenägudena, kus infot edastatakse sümbolite keeles.

Parim olevat aga see, kui inimene oma unenägudega ise töötaks ning järjekindlalt vaataks, kas unenäoraamatust saadav info ühtib tegelikkuses toimuva sündmusega: "Kellel asja vastu tõsisem huvi, võiks luua oma unenäoraamatu. Üks ja sama sümbol ei pruugi kõigi jaoks ühesugust tähendust omada," märgib Asta.

Meie igapäevane elu on märkiderohke, neid tuleb osata vaid jälgida. "Olen ise märke lugenud küünlaleegilt, tõlkinud lillede keelt, kasutanud ruune, kaarte ja kaardipanemist."

Astalt on küsitud, kuidas on võimalik märke paremini lugeda. Tema jutu järgi olevat see üsna lihtne – ei ole muud vaja teha kui teritada oma meeli ja usaldada intuitsiooni. Tuleb osata kuulata ja näha.

"Tegelikult on asi lihtne – milline tunne on südame piirkonnas mingit endelist märki nähes? Kui tunne rinnapiirkonnas on ebameeldiv, raske või rusuv, siis tuleks loobuda oma käsilolevast projektist ja leida elule teistsugune vaatenurk." Kui aga tunne on hea ja kerge, siis võib Asta sõnul oodata oma probleemidele positiivseid ja rõõmsalt kulgevaid lahendusi.

Väiksed nipid, väiksed trikid

Tänaval kõndides jälgib Asta ruunide kujutisi: "Vaatan silmanurgast, millisd ruunid moodustuvad puuokstest. Vastused on olnud täpsed – kas julgustavad, eitavad, jaatavad, takistusi või õnne näitavad."

Bioenergeetik ei tee saladust, et tal on hea kontakt puude ja päikesega. Asta, kes ujumas käib aprillist oktoobrini, oli paar aastat tagasi Toila spaas. "Jalutasin Toila pargis, plaanisin ujuma minna, oli viimane, lahkumise päev. Mõtlesin pärast ujumist veel kohvikust läbi astuda. Kuulsin korraga vinguvat heli, vaatasin üle... minu mõtetele vastasid pärnade ladvad. Sisetunne ütles, et see on keeld, ujuma minek pole täna hea mõte. Protesteerisin endamisi, sest päike paistis, ilm oli ilus, ma tahtsin ujuda! Kui jõudsin mere äärde, puhkes torm. Laine oli kõrge, päike kadunud ja tuul kõle. Lisaks avastasin, et kohvik oli oma uksed sulgenud." Astal on metsalt saadud hoiatusenne hästi meeles.

Elust enesest:

*Raudnaela leidmine räägib ootamatust pärandusest või muutuvad rahaasjad paremuse poole.

*Kui komistate nööride või traadijuppide otsa, annab see märku eelseisvast vedamisest. *Leitud juuksenõel või klamber vihjab peagi teie ellu saabuvast uuest sõbrast.

*Roti või hiire nägemine ennustab õnnetust, kadu, lahkuminekut või surma.

*Kui panete põlle pahupidi ette, ennustab see õnne. Kui on olnud päris pikalt väga halb aeg, siis võtke põll või mõni muu riideese ja pöörake pahupidi. Sellega teisendate energiat.

Allikas: bioenergeetik Asta Valt

Tähenduslikud märgid kui sõnumitoojad tulevikust

"Märke ja endeid on kõikjal, kui ainult oskaksime neid lugeda ja neid märgata. Enne, kui sündmus on aset leidnud. Me taipame alles hiljem, et märkidena oli meiega juhtuma hakkav juba mõnda aega enne teada." Selgeltnägija Maila Paalmäe sõnul saaks märkide lugemisega paljusid ohte maandada.

Enamik meist ei oska endeid lugeda ega märke tähele panna. Me ei kuulnud, ei näinud, ei märganud. Miks me ei märka hoiatusi ega peegeldavaid märguandeid, miks me oleme kui pimedusega löödud? Maila ütleb, et põhjus on meie kiires elutempos: "Uut infot ja sündmusi tuleb nii palju peale, et unustame oma sisetunde ning märgilised ended tunduvad ebaolulistena, sageli ka tühiste asjaoludena."

Samas tasuks märkide maailma Maila arvates avastada kas või sel lihtsal põhjusel, et mitmedki seletamatutena tunduvad olukorrad ja juhtumised saaksid seeläbi tähenduse. Oskus ja julgus märke lugeda sõltub aga suuresti igaühest endast. Etteaimamised, aistingud, kummalised olukorrad ja tähenduslikud unenäod on märgilise tähendusega ja annavad meile teada nii õnnestumistest kui ka võimalikest ohtudest.

Tõsine hoiatus – fantoomhaigus

Enamasti tulevad märgid inimesi hoiatama õnnetuste eest või valedest valikutest: "On selliseid juhtumeid, kus inimene peab laeva või lennuki peale minema ja viimasel hetkel tuleb ette mingi takistus ehk siis hoiatav märk. Kas tekivad tal ootamatult seedehäired, tõuseb kõrge palavik mitte millestki, ehk teisisõnu fantoomhaigus. Või ei lähe auto käima, on võtmed kadunud, või jäädakse bussist maha ja ei saada siis ka taksot parasjagu." Ja hiljem selgub, et tänu takistusele pääses inimene katastroofist – autoga, kuhu ta oleks pidanud istuma, juhtus õnnetus; laev, millele oli pilet broneeritud, ei jõudnud iial sadamasse.

Maila ütleb, et märkide mõju annab pehmendada: "Märgid peegeldavad tulevikku, seda aega, kuhu sa alles oled teel. Seega võib neid märke nimetada ka enneteks. Nad ilmuvad meie ellu kui sõnumitoojad tulevikust."

Sageli tulevad meile märgid ja ended märku andma isegi mitu korda, ja eriti siis tuleb neile ka tähelepanu pöörata. Kui hakkame kuulma ja märkama, on enamasti võimalik muuta seda, mis tulemas. "Ended ja märgid tulevadki meid hoiatama, et kaitsta millegi eest, mis kahjustab meie heaolu," ütleb Maila.

Tasub tähele panna

Igal juhul on arukam ja alalhoidlikum märke lugeda kui neid eirata. "Kui te ise märkide lugemisega jänni jääte ning igakord neist aru ei saa, siis pöörduge tuttavate või teadjate inimeste poole," soovitab Maila. "See ei ole süütu mäng."

Märgilise tähendusega võivad olla ka numbrikombinatsioonid. Märtsis palus selgeltnägijalt seletust Viljandis elav naine, kes pikemat aega nägi number seitset küll autode numbrimärkides, telefoninumbrites, unenägudes, ja kõik tema minekud olid seotud kas kuupäevaliselt või kellaajaliselt 7-ga. "Juhuseid ei ole olemas, kokkulangevused on samuti ended. Üks kord on trehvamine, aga kui juba kordi on rohkem, siis ei ole enam mingit trehvamist, vaid see on märk." Maila ütleb, et number 7 tõi naisele suurema summa raha.

Sarnaste numbrikombinatsioonide nägemine kas siis unes või auto numbrite näol või mis tahes muul moel viitab samuti millelegi. Sarnaste numbrikombinatsioonide seletamiseks on ka välja antud mitmeid raamatuid, kust leiab vastuse enamjaolt kõikidele numbritega seotud küsimustele.

Erinevad märgisüsteemid

Iga inimese märgisüsteem on ainulaadne, kuid seal on ka selliseid endelisi märke, mis osaliselt kattuvad. "Minu elus toimivad väga erinevad ended, väikestest märkidest ja sisetundest alates kuni info saamiseni nägemuste ja kanaldamise kaudu." Maila lisab, et väga hästi toimib mediteerimine.

Üsna tavaline olevat ka see, kui temalt küsitakse unenäoennete ja muude seletamatute asjade kohta. "Need tunduvad inimesele kas siis kummalistena või ei osata neid seletada, aga mis ometi on neile mällu jäänud või ärevust tekitanud."

Maila, kes aastaid on olnud indiaanlastega väga heades suhetes, tõdeb, et erinevalt eestlastest on neil omad tähenduslikud märgid: "Indiaanlastel on enamik endeid seotud loomadega, väeloomadega ja ilmaga. Piibusuitsu kaudu loetakse samuti välja infot ning muidugi nägemustest, milliseid saadakse hingerännakutel." Selgeltnägija pole sugugi kindel, kas indiaanlane võiks üldse midagi arvata eestlaste vasaku jalaga voodist tõusmise hoiatusest või ootamatult purunenud peegli tekitatud hädadest. Kui üldse, siis ehk võiks neilegi sobida see, et parema käe sügelemine tõotab raha saamist.

 "Mõned väga levinud ended on pärit vanaemade vanaemadelt. Need kehtivad tänase päevani ja nendega tasuks teatud puhkudel arvestada. Kõik uus on ju ammu unustatud vana!" Enamikku endelisi märke annab ohutumaks muuta, selleski on selgeltnägija kindel. Kui aga tuleb väga tõsine hoiatav enne, siis peaks plaanitud ettevõtmise edasi lükkama.

"Lihtsad igapäevased märgid on näiteks sellised – sa hakkad kellelegi rääkima midagi niisugust, mida sa ei peaks rääkima, ning siis ilmub ridamisi segajad: keegi helistab sulle sellel ajal, keegi tuleb midagi küsima, jms. Kui see toimub mitu korda järjest, siis ei ole sul vaja seda rääkida.

Sama asi kehtib ka mingit tööd või projekti alustades, kui asi jääb pooleli ja teile ei anta võimalustki sellega lõpuni minna. Ja alles pärast tänate mõttes: hea, et niigi läks," seletab selgeltnägija.

Pruut ei peaks pulmapäeval pärleid kandma

Maila sõnul oli tema isapoolne vanaema tark ja vaimult vägev: "Vanaema sai oma tarkused ja võimed oma vanaemalt, kes oli olnud Palamuse kandis küla nõid. Vanaema jagas minuga oma tarkusi, muuseas rääkis ka ennetest."

Näiteks ei tohi pulmaehetena kasutada pärlikeesid, sest need toovad pruudile palju pisaraid. "Mis aga meil on põhilised pruutide ehted?! Pärlitest peaehted, kõrvarõngad, kaelakeed, pruudikimbu kaunistused." Maila räägib, et vabalt võib kasutada kristalle, tsirkoone, briljante ja pool- ning vääriskividest ehteid, ka imitatsioone. Iseendale ei tohi pulmakleiti õmmelda, see toob ebaõnne."

Selgeltnägija pole vanaema sõna igakord kuulanud: "Need ended olen enda peal ära katsetanud. Esimese ja teise abielu ajal sai ise õmmeldud kleit ja kandsin pärlitest ehteid. Nii et see hoiatus peab väga hästi paika!"

Ja veel üks hoiatus Mailalt: abielusõrmusteks ei tohi kasutada pärandatud kulda. Sellest tehtud sõrmused kannavad ka pärast töötlust varasemate omanike karmat.

"Nii et ostke endale täiesti uued, kandmata sõrmused! Kullapoest, mitte aga antiigist või kellegi käest!" Selgeltnägija soovitab pärandatud kuldesemed jätta amulettideks, mida kantakse erilistel puhkudel.

Ka selgeltnägijaid pannakse proovile

Selgeltnägija räägib, et märkide järgi elamine on pidev areng ja oskused tulevad isiklike kogemuste kaudu. Aastaid tagasi pidi Maila minema ühele kursusele, aga enne minekut tekkis tal järsku kõrge palavik, ta ei saanud peadki tõsta, kõik pöörles. "Mulle kutsuti kiirabi ja viidi Pärnu haiglasse. Seal tehti mulle igasuguseid proove, kuid mitte midagi ei leitud. Ja pühapäeval täpselt sellel kellaajal, kui kursus lõppes, oli mu tervis täiesti korras. Hämmastav. Ma ei saanud siis aru sellest märgist."

Mõne aja pärast, kui Maila uuesti sellele kursusele üritas minna, läks neil pesumasin katki ja kursusele mõeldud raha eest tuli tal hoopis perele uus masin osta. Siis tundus asi juba natuke kahtlane.

 Ent kui Maila sügisel kangekaelselt ikka samale kursusele minema hakkas, siis tal enam nii lihtsalt ei läinud: "Autoga Pärnu poole sõites, vana Ikla–Pärnu maanteed pidi, tuli keset teed vastu uus hõbedane Toyota Corolla. Kuna ta sõitis keset teed, siis ma tõmbasin oma autoga nii tee äärde, kui võimalik. Aga siis selgus, et teel oli must jää, ja auto hakkas vibama, tegi teel mitu tiiru ja maandus kraavi, katuse peale, üks külg vastu suurt puud. Õnneks oli kraavi kalle just niipalju, et sain ust pisut avada, et välja mahuksime."

Autos olid peale Maila ka tema tütar ja poeg. Õnneks ei juhtunud nendega midagi. "Ju siis kaitseingel hoidis meid. Kui politsei sündmuspaigale jõudis, imestasid nad, kuidas on võimalik sellises õnnetuses ellu jääda."

Hiljem võttis Maila pendliga välja selle auto numbri ja muud andmed, ent kuna tunnistajaid ei olnud, siis – püüa tuult väljal: "Minu auto läks mahakandmisele. Hilinemisega, kuid ma läksin ikkagi kursusele, bussiga. Minu õpetaja tegi oma tööd hästi, aga aastaid hiljem sain temalt n.-ö. vaimselt peksa." Alles siis tegi Maila järeldused sellest, miks need märgid tema teele tulid.