MEESTE UNELM: Sylvia vahtis lapsepõlves nii palju peeglisse, et vanaema kattis selle ajalehega. Oma ilust sai ta aga enda sõnul täit aimu alles 17aastaselt, kui keegi mees tormas talle tänaval ligi ja ütles: «Tänan! Ainuüksi sinu vaatamine tegi mind õnnelikuks.» Foto: AFP/scanpix
Inimesed
10. juuli 2012, 07:00

Filmi "Emmanuelle" staar Sylvia Kristel vaagub haiglas hinge (9)

Sylvia Kristel oli vabameelse Emmanuelle’ina 1970ndatel nii poisikeste kui ka pereisade unelm. Nüüd, 59aastasena, lamab omaaegne seksisümbol haiglas ning pere ja sõbrad valutavad tema pärast südant. Insult. Ja jälle vähk.

Erootikafilmiga "Emmanuelle" maailmakuulsaks saanud hollandlanna viidi neli nädalat tagasi ajurabanduse pärast Amsterdami haiglasse. Insulti kinnitas uudisteagentuurile AFP näitleja ja kunstniku agent Henriette Hoogenboezem. "Ma ei tea, mida tulevik toob," ütles agent, lisades, et staar põeb ka kaugelearenenud vähki. "Oleme väga mures."

Hollywoodi aastad möödusid kokaiini- ja viinauimas

Kopsuvähk diagnoositi näitlejannal, kes enda sõnul tõmbas filtrita sigarette juba üheteistkümnesena, kümmekond aastat tagasi. Kaks aastat hiljem leidsid arstid kasvaja ka kõrist. Kuid toona sai Sylvia surmatõvest jagu. Nüüd on vähk uuesti platsis. Hoogenboezemi teatel tabas ajurabandus Sylviat pärast järjekordset, pealtnäha edukat kõrivähiravi. Kasvaja metastaasid on jõudnud ka maksa, mida arstidel oli kavas lähiajal ravida. Ent praegu on need plaanid kalevi alla lükatud. Staari poeg Arthur ütles Hollandi lehele Het Laatse Nieuws: "Tahaksin, et saaksin öelda, et on lootust kiirele paranemisele. Aga peame realistid olema."

1974. aastal esilinastunud "Emmanuelle" kirjeldas noore naise erootilisi seiklusi Aasias. Utrechtis sündinud Sylvia oli produtsentidele silma torganud Euroopa telemissi valimiste võitjana. Erootikafilmist sai ülemaailmne kassatükk, Pariisis näidati seda ühes Champs-Élysées’ kinos 13 aastat järjepanu. Sylvia mängis ka saaga järgmistes filmides "Emmanuelle 2" (1975), "Hüvasti, Emmanuelle" (1977) ja "Emmanuelle 4" (1984).

Kuulsus vallandas allakäigu. Alkohoolikutest vanemate lapsena oli Sylvia imikuna saanud unerohuks konjakilappi mähitud suhkrutükke. "Emmanuelle’i" võtetel ammutas nooruke erootikanäitlejanna julgust šampanjast. Seljataga "Leedi Chatterley armukese" ja "Mata Hari" võtted, läks ta Hollywoodis juba kangemale kraamile üle: pruukis kokaiini ja jõi kolm aastat järjest iga päev pudeli viina. Staar tuli meelemõistusele alles siis, kui tema rasedus oli katkenud, maks läbi ja võlad kaelas.

Ehkki Sylvia Kristelit on ihaldanud miljonid mehed, pole ta enda sõnul tõelist armastust tundnud, vaid kogu elu otsinud armusuhetest isakuju. Sylvia oli teismeline, kui isa pere teise naise pärast hülgas. Arthuri isa, Belgia kirjanik Hugo Claus, oli Sylviast 24 aastat vanem, järgmine armastus, telesarjadest "Lovejoy" ja "Deadwood" tuntud briti näitleja Ian McShane 10 aastat. McShane lubas Kristelist Hollywoodi staari teha, kuid karjääriläbimurret ei tulnud. Pärast viis aastat kestnud armuvahekorra purunemist said Hollywoodis hollandlanna seltskonda nautida mitmed kuulsad meesnäitlejad. Kuid 1988. aastal kärgatas pomm: näitlejanna päris pettuse pärast tagaotsitavalt abikaasalt tohutu võla ja pidi sünnimaale naasma. Oma filmide eest oli ta nüüdsete staarihonoraridega võrreldes teeninud sandikopikaid.

"Olen end välja üürinud, aga mitte päriseks andnud."

2007. aasta sügisel andis Sylvia 55. sünnipäeva puhul intervjuu Briti lehele The Independent. Reporter kinnitas, et "Emmanuelle’i" staar näeb oivaline välja. "See on geenidest. Ma ei kasuta kalleid kreeme. Nivea on täpselt sama hea. Milleks raha raisata?" seletas Sylvia, kes veetis oma väikeses üürikorteris päevi maalides ja Ameerika seebioopereid vaadates. Tema elukaaslane, Belgia raadioprodutsent Fred de Vree oli vähki surnud. Poeg käis teda vahel harva vaatamas. Esmaspäeviti oli Sylvial kombeks keeta pajatäis köögiviljahautist, millest jätkus kogu nädalaks. Ei mingit glamuuri, vaid üksildus. "Vahel mõtlen, et oleks tore, kui..." jättis ta oma mõtte lõpetamata. 2006. aastal ilmunud autobiograafias "Alasti" oli Sylvia tunnistanud: "Olen end välja laenanud, välja üürinud, aga mitte iialgi kellelegi päriseks andnud... Tahtsin, et mind vaadataks, ja muud ju ei juhtunudki."