Inimesed

Linnaelu, hamburgerid ja koosolekud teevad inimese rumalaks? (4)

Katrin Pauts, 7. juuli 2012 09:09
TOIT JA TARKUS KÄSIKÄES: Põnnieas ohtralt rämpstoitu puginud lapsed olla täiskasvanuna madalama IQga. Foto: alamy/aop
Asjata ei nimetata koosolekuid ajurünnakuteks – aju satub seal tõepoolest surve alla ega suuda enam endise hooga ideid puistata. Samas pole mingit alust väitel: maal elavad inimesed on liiga rumalad, et linna kolida.

Teadustöödele tuginedes koostas portaal Cracked ülevaate, mis tingimused ja harjumused muudavad inimesed vähem taibukaks.

Juba linna pildi nägemine teeb tuhmimaks?

Üllatuslikult pälvis nimekirjas esikoha suures linnas elamine.

Pahatihti nimetatakse "maakaid" ülbelt rumalateks, aga teadlaste sõnul on see vale.

Näiteks lasti ühes testis esimene rühm inimesi jalutama parki, teine rühm linnatänavale. Retke järel korraldatud nutikuse testides hiilgasid pargis käinud, linnas tiirutanutel oli aga kehvem mälu ning tähelepanu- ja õppimisvõime.

Veidral kombel võivat aju aeglasemaks ärritada ainuüksi linnapiltide vaatamine. Metropol oma valgusfooride, ülekäiguradade ja teiste inimestega on lihtsalt ajule üleliia koormav.

Pärast pikka linnaseiklust võib väsinud mõistus sundida impulsiivselt käituma, ostma kokku ja sööma rämpsu.

Seevastu aasal jalutamine aitab ajul keskenduda ja mälu parandada.

Aju nagu suhkruvatist

Rämpstoit ei vormi mitte üksnes keha, vaid ka mõistust.

Uurimuste kohaselt olevat alla kolmeaastastena ohtralt rämpstoitu söönud lapsed täiskasvanuna madalama IQga kui tervislikult toitunud. Neil, kes aju kasvueas jäeti ilma vajalikest vitamiinidest ja toitainetest, täheldati sotsiaalsete- ja käitumisoskuse puudulikkust.

Närilistel tehtud katsete kohaselt muudab rumalamaks ka suhkur: rotid, kes olid pool aastat suhkrurikkal dieedil, jäid jänni labürindi läbimisel, millega nad varem vaevata toime tulid.

Targad lapsed kasvavad vitsata

Vitsa keelustamine on tark mõte: lapsepõlves kogetud vägivald kahandab vaimseid võimeid. Võrreldes vitsasaanute ja sellest karistusest pääsenute IQ-taset, osutus esimeste tulemus viis punkti madalamaks.

Mida rohkem oli last põnnieas kolgitud, seda rumalamaks ta osutus. Rihmasaanutel täheldati tihti ka posttraumaatilise stressi sündroomi.

Sama kahjustav on ka titeväntsutamine – mida kauem lasta inimkul nutta, seda väiksema IQ ta suureks saades skoorib.

Ajavahe on ajupomm

Kui reisid tihti ühest ajavööndist teise, oled rumalam kui kodus püsides – ajavahega kohanemine kahjustab püsivalt pikaajalist mälu.

Üks – tõsi, hamstritel – tehtud uuring tõestas, et loomad, kelle bioloogiline kell aeti sassi, põrusid nutikustestides, milles ülejäänud liigikaaslased hiilgasid.

Hoiatavaks märgiks pidasid teadlased asjaolu, et ka kuu aega hiljem polnud uppipaisatud bioloogilise kellaga hamstrite mõtteselgus taastunud. Ka stjuardessid kannatavat tihti mäluaukude all.

Ajurünnakus surma ei saa?

Aju muutvat pikaldaseks ka otsatud koosolekud ja meeskonnamängud. Teadlased on välja selgitanud, et rühmades töötama sunnitud inimeste mõtted jooksevad kokku nagu kiviaegne arvuti.

Miks? Esmalt seetõttu, et koosolekul kulub rohkem auru suhtlusele ja endast mulje jätmisele kui mõttetegevusele. Kui läheb rühmasiseselt konkureerimiseks, muutuvat osa inimesi veel iseäranis rumalaks – neid pärsib hirm end lolliks teha.

Segarühmades kukuvad härrad korrapealt kraadi võrra totakamaks – 14% meestest käitub ja kõneleb tavalisest jaburamalt, kui neid jälgivad vastassoo esindajad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee