KUUSKÜMMEND AASTAT RAHVAST RAVINUD: Kaanikoja peremees Elmar Susi plaanib Saarjärve talu maha müüa, saadud raha kõigi pärijate vahel ära jagada, osa ravikaane linna kaasa võtta ja elule uue lehekülje pöörata. 84aastane Kaanikuningas kinnitab, et nooremaks ei lähe keegi ja igavesti ei ela temagi. Sestap lubab 15 viimast aastat elada vaba mehena, mitte haige rahva teenrina. Foto: Aldo Luud
Kaja Roomets 27. juuni 2012 07:00
Endisest keemiaõpetajast kaanikuningas Elmar Susi on 84aastane vanahärra, kelle silm seletab ikka veel ilusaid naisi ja kes ravib tööga tapetud, insuldiohus mehi. "Ainus, mis neil veel tõuseb, on vererõhk. No selle potentsiasja ja palju muudki saab kaanide abil korda!" kinnitab Saarjärve talu peremees vihmasel jaanilaupäeval ja lubab vastu õhtut oma igapäevase 6 kilomeetrit metsarajal läbi kõndida.

Veel sel suvel plaanib Kaanikuningas taanduda, ameti maha panna, talu maha müüa, raha kõigi pärijate vahel ausalt ära jagada ja oma elu elama hakata: "Ma tahan vähemalt saja-aastaseks elada!" See ei ole sugugi tühipaljas ärplemine, sest Kaanikuningas kimab Saarjärve ja Võru linna vahet kas oma Volvoga või tibukollase Moskvitšiga ning perearsti juurde on tal asja väga harva.

Väga pika nimekirja saaks kokku nendest inimestest, keda ta on kaanide ja rästikuleotisega ravinud. Elmar Susi on apteegikaanidega sehkendanud 1950. aastast alates. Kusagil 6000 abivajaja juures saanud tal arvepidamisest isu täis.

Kaanikuningas muheleb ja räägib, kuidas kaheksakümnene mees kaaniravile tulnud: kodus noor naine, tahaks ka voodis talle mees olla. Elmar saab sellest aru, kui mees tütrevanuse nooriku naiseks võtab: on paarisrahva vahel armastus, siis kallistavad nad päeval ja öösel pooled haigused minema. Nii suur vägi on Kaanikuninga kinnitusel armastusel.

Kaanikuninga sõnul on tema juurde tee leidnud ka küpses eas naised, kel elukaaslaseks 10–15 aastat noorem mees. "Teatud mõttes on naistel meestest elu lihtsam, voodis ikka pikali olla jaksab, aga tuimavõitu naisel annab mõjutada parema jala põlveõndlast ülespoole jäävat mõnupunktikest. Ja tablette pole vaja, asi saab korda!

Mehed on õrnad," korrutab Elmar Susi kui loitsu. Siiski pelgab ta enda sõnul mehi korda panna, parema meelega kõneleks ta enne ravi algust ka mehe naisega. Sest kunagi juhtunud selline asi, et üks õige pikalt seksita elanud abielunaine oli vahepeal teise mehe leidnud, terveks saanud abikaasa kallistused enam ei sobinud. Naisest ilma jäänud mees põdes aga nii rängalt, et pani käe oma elu külge.

Soome president käis rohtu otsimas

Saarjärvel on aastatega igat sorti inimesi õue peal käinud. Iseenesest pole Kaanikuningal kunagi vahet olnud, kas tulija on Saksamaalt, Saaremaalt või siitsamast Kagu-Eestist. Tavaliselt käivad küll kaane söötmas peamiselt vanad kunded. "Ühte nimekat linnameest, kellel oli süvaveeniummistus, olen suutnud jalul hoida ikka väga pikalt. Juba 12 aastat tagasi tahtsid arstid tal jala hoopis maha võtta, aga näed, alles jäi!" Kaanikuningal on rääkides hääl nii rõõmus nagu lapsel.

Aasta tagasi külastas Elmari Kaanikoda ka Soome president Tarja Halonen. "Kaks tundi olid siin minu juures, president ja tema kantselei. Ostsid muu hulgas ka mahemett kaasa." Elmar Susi naerab, et tal vajunud kõrge külalise terekätt vastu võttes suu imestusest lahti: "Mulle helistati ja öeldi lihtsalt, et soomlased tulevad – terve bussitäis –, aga ma ei osanud sellest midagi arvata. Neid soomlasi käib siin ju pidevalt." Aga Eesti president pole tema juures käinud, ainult järve teisel kaldal Kaido Kamal külas.

Kaanikuninga 99 tõve rohi on suurt populaarsust võitnud. Loodusravimiga saab nahahaigused kontrolli alla, see aitab migreeni ja kümnete teiste hullude haiguste vastu. "Selle rohu ma mõtlesin ise välja, valmistatud on see piirituse baasil."

Kaanikuningal on bioloogia-keemiaõpetaja haridus. 48 aastat Võrus keemiaõpetajana töötanud Elmar Susi teab, kuidas drooge doseerida. Retseptist pole ta saladust teinud. "Soomlased tunnevad selle vastu suurt huvi, eestlased püüavad ise midagi kokku keerata." Aga mis siis juhtub, kui uhada piiritusse sireliõisi, punet, saialilli, naistepuna, taruvaiku ja kõike muudki – lihtsalt ise, hea usu peale? "Vaevalt et seegi taimetõmmis tervist hullemaks teeb, kui just klaasitäit korraga hinge alla ei pane. 99 tõve rohu valmistamine võtab aega – esimesena pistetakse purki sireliõied, teised taimed lähevad vastavalt nende õitsemisele." Kaanikuningas peab oma ravimi kopeerimisel kõige suuremaks takistuseks kopranõret – defitsiit, kusagil seda ei müüda.

Elmar Susi lubab näidata maailma parimat insuldist taastumise ravimit ja selleks kaob ta hetkeks aida sisemusse. Päevavalgele ilmuvad kaks kolmeliitrist klaaspurki keerdus rästikutega. Piirituses loksuvad päris prisked poisid. Kaane silitab Kaanikuningas enda jutu järgi nagu mõni teine mees naist – kuidas vanahärra siis madudega ülekohtuselt karm on ja neid notib?

Rästikutega sõber

"Kus sa, sõpru tapma! Aga rästikuid on siin Saarjärvel üksjagu, ikka juhtub, et mõni saab suvel autorataste all surma. Rästiku-piirituseleotis on aga väga väärt ravim." Elmar kinnitab, et rästikuleotis aitab koguni needust maha võtta. Mürk mürgi vastu.

Ussimürgisalviga määriti vanasti valutavaid liigeseid, kuid rästikuleotis on Kaanikuninga sõnul lausa imerohi: "Sa pane kirja – roosi vastu aitab, puukborrelioosi ravib. Nahahaigusi ning mädaseid põletikke. Ja haavandeid, radikuliiti, reumat. See üleslugemine läheks õige pikaks, nii hea rohi on see rästikuleotis." Elmar Susi kinnitab, et isegi ravile allumatut psoriaasi annab rästikuleotisega ravida. Miks just piiritus ja mitte viin, sellelegi on põhjendus olemas: "Õiget viina pole enam, pealegi läheb rästik viina sees halvaks. Ikka puhas piiritus peab olema."

Elmar Susile on meeldinud kaamerate ees väikestviisi teatrit teha, nii mõnelegi reporterile on ta piiritusest tilkuva rästiku kaela visanud. "Rästikud on toredad loomad, nad elavad mul siinsamas kiviaia peal. Ega me teineteist sega. Ei tule rästik inimesele kallale, ei ründa teda. Rästikut võib silitada nagu kassi, aga ma ei soovita."

Kui Kaanikuningas oma mesilastarude juures õiendab, roomavad rästikud kiviaia seest peremeest tervitama. "Ajavad rohu sees pead püsti ja vaatavad minu tegemisi rahulikult pealt."

Tegutseb kaanidega veel sügiseni

Idee rajada kaanikasvandus tekkis Elmar Susil 15 aastat tagasi. Ta otsis ka mõttekaaslasi ja sponsoreid, kuid asjatult. Õrn lootus on Kaanikuningal siiski: nüüd, kui talu müügis, sobitab ehk uus peremees apteegikaanidega sõprust.

Üldse on Saarjärve talus aga kaanidega ravitud aastast 1870. Juba Elmari vanaisa müüs omal ajal apteegikaane kuld- ja hõberublade eest Saksamaale ja Prantsusmaale.

Kaanikasvandusel on omad nipid, kaaniravi nõuab pühendumist ja kaanid tahtvat silitamist. Peale selle peab olema keskkonnaministeeriumist luba, et sa üldse tohid kodus apteegikaane kasvatada. "Mina olen Eestis ainuke, kellel see olemas ja kaanid on PRIAs arvel," räägib Elmar Susi, kes plaanib maaelu lõpetada sügisel.

Elmar Susi hääles ei ole seda öeldes kahetsust. Kui, siis grammike. "No sa vaata, ma olen juba 84 aastat täis, nooremaks enam ei lähe. Jõud pole enam see, mis veel 4-5 aastat tagasi. Aga mõistus pole mind maha jätnud. Ja mõistus ütleb, et see, mis on kord alanud, see ükskord ka lõpeb. Ükski inimene ei ela igavesti."

Peterburi poisid sama head kui Kogrejärve omad

Hirudoterapeudid kasutavad raviks Venemaalt eksporditud apteegikaane. "Pole neil Vene poistel ka häda midagi. Ei ole nii, et kõik, mis Venest tuleb, on halb! Ka need kaanipoisid teevad oma töö ja mitte halvemini kui Kogrejärve omad. Peterburist toodud kaanid on kõhu alt valged, minu omad triibulised," teeb Kaanikuningas selgitustööd.

Esimesel korral piisab vaid kahest kaanist

Kaani ravitoime põhineb ainel nimega hirudiin. Kui kaan imeb umbes 15 minuti jooksul endale vajaliku verekoguse, siis eritab ta samal ajal inimesele vajalikku hirudiini. See takistab vere hüübimist ja ravib ummistunud veresooni. Ühe ravikorra toime kestab vähemalt kuu aega.

Kaaniravi kohta on ilmutatud tarku raamatuid. Seal on täpsed skeemid kirjas, millise haiguse puhul ja kuhu tuleb kaan verd imema istutada. Kaanikuningal käib see teisiti. Tema vaatab inimesele otsa, kuulab teda ja siis korraga teabki, kuhu ja kui palju: "No kuna enne mingi skeemi järgi on keegi terveks saanud."

Elmar Susi teab, et mõnel puhul minnakse kaaniraviga liiale: "Minu juures käib inimesi üle Eesti. Nad siis räägivad, kuidas neid on ravitud – viis kuni kümme kaani korraga peale ja siis on käsk kahe päeva pärast tagasi tulla. Seda on liiga palju! Esimesel korral ei peaks patsiendile üle kahe kaani üldse panema. Tuleb vaadata, mis toimub ja kuidas inimene ennast tunneb."