"Eestis oli Chätrin printsess, Ungaris sai temast kuninganna." (16)

"Veel eelmise nädala algul ei olnud ta kaotanud usku," ütleb sõbranna. "Aga et lõpp tuleb nii kiiresti, ei osanud keegi karta. Teisipäeval kohtusime viimast korda. Usun, et see oli talle väga ilus päev, sest ka ema oli tema kõrval."

Elu on mõne inimese vastu erakordselt halastamatu. Aastaid tagasi mattis Chätrin oma esimese ungarlasest mehe, kes samuti lahkus siitilmast pärast pikka rasket haigust. Nüüd tabas teda ennast sama saatus. Neljakümne nelja aastaselt.

Elas nii Eesti kui ka Ungari asja ajades

"Chätrin elas väga energilist elu. Ju siis jõudis kiirustades ära elada," usub sõbranna, kes Chätriniga koos üles kasvas – tüdrukud elasid samas trepikojas ja käisid Pärnu 2. keskkoolis. "Talle meeldis särada. Ta oli energiline ja särav inimene. Seda sära oli näha tema silmavaates ning tema tegudes."

Chätrini isa oli ungarlane, mis määras paljuski tema tuleviku. Juba "Karoliine hõbelõnga" filmivõtete ajal oli talle selge, et kino või teatriga ta ennast siduda ei soovi. Ta tahtis ennast siduda Ungariga. Selle mõtte tegi ta teoks. "Chätrinit huvitas äri ja Ungarisse minek. Kuigi ka filmitöö meeldis talle väga. Ta ju säras printsess Karoliinena."

Sõbranna ütleb, et kui Eestis oli Chätrin printsess, siis Ungaris sai temast kuninganna, mõisaproua. "Budapesti lähedal ehitas ta oma esimese mehega üles mõisa, kus ta hiljem elas ka oma teise abikaasaga."

Ungarisse kolis Chätrin 90ndate aastate alguses ja poole oma elust elas seal. "See mõis oli Chätrini jaoks väga oluline. Läbi selle mõisa sai ta ennast teostada. Eestis käies rääkis ta alati suure õhinaga mõisa kujundamisest ja sealsetest tegemistest. Samas mitte unustades Eestit. Nii ta ennast kahe sugulasrahva vahel jagas." Chätrin ja tema ungarlasest abikaasa olid suured Eesti patrioodid, nii tegid nad sellest mõisast ka külalistemaja, kuhu kõik eestlased olid alati oodatud ja kutsutud.

Viimased kuus aastat rääkis Chätrin Eestisse naasmisest. Tema abielu teise abikaasa Sabyga sõlmitigi juba Eestis 8. augustil 2008. See oli suur armastus ja ees ootasid suured plaanid. "Chätrin tahtis koos perega rajada siin uue elu, aga paraku läks teisiti," ohkab sõbranna. Eelmise aasta novembris asus paar koos noorema pojaga elama Tallinna. Poeg ja tütar esimesest abielust jäid Ungarisse.

Chätrin ja Saby tõid Ungarist Eestisse madjarite veine ja toiduaineid, mida siis üle Eesti suve- ja jõululaatadel turustasid. Samas võtsid nad Männikul rendile endise safaripargi, millest sai Ungari Maja, kuhu ka pere kolis. Äri hakkas vaikselt õitsema, kui korraga tänavu jaanuaris tabas Chätrinit teade raskest haigusest kui piksenool.

Haigust trotsides jätkas Chätrin toimetamisi-tegemisi Ungari Majas. Esimene ravikuur ei mõjunud hästi. Ta sõitis Ungarisse ning sealt aprillis naastes oli tervis oluliselt halvenenud. Mai lõpus oli selge, et tal ei õnnestu sõita Ungarisse tütre põhikooli lõpuaktusele. "Siis kuulsin ma esimest korda Katit kurtmas, et ta enam ei taha kannatada ja sooviks hästi ruttu terveks saada. Samas tunduski ta nii terve," räägib sõbranna. "Lootsime väga, et ta tuleb sellest kõigest välja."

HELLE Karis: tuli minna vette või tulle, kõike tegi ta hästi!

Filmi "Karoliine hõbelõng" (1984) režissöör Helle Karis ütleb, et leidis Chätrini pärast pikki otsinguid. "Ja see valik õigustas ennast igati. Nii välimuselt kui ka selles, et Chätrin oli väga hea näitleja."

Ta oli väga kannatlik, tuli alati kõigega kaasa. Kunagi ei pirtsutanud, et seda ei oska või seda ei taha teha. Kuigi samas, mida kõike tal teha ei tulnud! Küll tuli tal hundiga tõtt vaadata, küll uputati teda laukasse, küll tuli juba hommikul kell kolm tõusta, et saada kätte valgusrežii enne päikesetõusu. Lisaks tuli tal joosta läbi põleva hurtsiku. Ja kui oligi miski riskantsem või ebamugavam stseen, kas minna vette või tulle, siis kõike tegi ta hästi. Teda justkui ei seganud see kehv olustik," ei ole filmi režissöör Helle Karis kitsi Karoliine osatäitja Chätrini kiitmisega.

Karise sõnul ei olnud neil väga põhjalikult juttu, kas Chätrin võiks minna edasi lavakooli. "Kuna ta isa oli ungarlane, siis sain aru, et ka Chätrin tahab oma tulevikku Ungariga siduda. Teiseks, ta oli väga tark tüdruk, jagas ruttu ära, kui palju näitleja tulevik ja saatus sõltub sellest, mida ja keda ta saab mängida ja kellega saab mängida. Lisaks tõi Karoliine roll talle kaela tohutu tähelepanu. Eriti poiste poolt. Teda aga väga koormas ja häiris see. Loomulikult on esialgu meelduv kuulus olla, aga kui sind lausa jälitatakse, muutub see traumeerivaks. Mulle tundub, et Chätrini puhul see saigi otsustavaks, miks Karoliine oli tema esimene ja viimane roll. Kui praegu vaid süveneb tendents vahendeid valimata kuulsaks saada, siis tema puhul polnud see primaarne. Küll tahtis Chätrin, et tema annet väärtustatakse, aga mitte olla lihtsalt popp. See polnud tema suundumus."

Helle Karis ei salgagi, et noor ja ilus Chätrin leidis tähelepanu ka kolleegidest näitlejate poolt. "Tõnu Kark ja Martin Veinmann piirasid teda kõige rohkem ning eks neil oli ka omavahelist rivaalitsemist," muigab Karis.

Pärast filmi esilinastust Helle ja Chätrini suhted katkesid. "Meil polnud ju põhjust nii väga suhelda, sest meie vanusevahe oli piisavalt suur," ütleb Karis. "Aga hiljem, kui ta oli juba pereinimene, võttis ta ise minuga kontakti, otsis mind üles ja me kohtusime mitmeid kordi veel enne, kui ta tagasi Eestisse kolis."

Karise sõnul filmitöö nendel kohtumistel enam väga jutuks ei tulnud. "Eks olnud siis juba muudki rääkida. Ta oli juba pereinimene."

Helle Karis teadis ka Chätrini raskest haigusest. "Lootust ei kaotanud ta viimse hetkeni. Ta ikka uskus, et küll ta sellest välja rabeleb. Selles mõttes igati vapper tüdruk. Kunagi ei näinud ma teda mornina, tujutuna, süngena või traagilisena. Mitte kunagi. Ta oli alati jutukas, sõbralik. Temas polnud kibestumist või oigamist."