2. juuni 2012, 09:28
Tõlkijal tuli eestindada ka täiskasvanufilme
Nõukaaja lõpul ja Eesti aja algul subtiitrite kasutamise võimalust ei olnud, seega pidid tõlkijad, enamasti tudengid, enda häälega tõlked filmidele peale lugema. Filmid tõlgiti inglise keelest, loeti emakeeles peale ja paisati videokassettidena massidesse.
Lauri Rõuk on üks neid, kes 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul seda tegi. Üks pealelugemiskohti oli Tartu videokino Thalia. Selle jaoks oli keldrisse tehtud sobiv heliisolatsiooniga stuudio.
«Filme oli seinast seina. Omad eelistused kujunesid välja küll,» meenutab Lauri, kellele on alati meeldinud kergemad komöödiad ja Hiina võitluskunstifilmid. «See oli tükitöö. Taksid ei ole meeles, aga ei kurtnud. Samas ei saa ka öelda, et oli kohutavalt hästi tasustatud töö.» Tema rekord oli neli filmi päevas.
Rõuk mäletab, et pidi ka pornofilmi tõlkima ja peale lugema. Mida seal peale lugeda üldse oli? «Just nimelt – mida?» muigab Rõuk. «Eks seal mingisugust jutustavat teksti stseenide vahel ikka oli.»
Kommentaarid (0)