Interneti kaela on selle ligi kolmekümneaastase ajaloo jooksul aetud kõikvõimalikke hädasid. Kas internet tekitab depressiooni, üksildust ja suhtlemisraskusi, sellele pole psühholoogid siiani leidnud piisavalt tõendusmaterjali. Raske on sõnastada, mida üldse pidada internetisõltuvuseks. Pigem jäävad inimesed nende tegevuste liimile, mida on neti kaudu mõnus korraldada – maniakaalne ostlemine, kõikvõimalikud mängud, porno vaatamine. Internetist endast sõltuvusse jäämist on raskem ette kujutada. Kindlaid tõendeid selle kohta pole ka nüüd, kui üleilmne võrk on titeeast väljas ja seda kasutab pidevalt ligi kolmandik inimkonnast.
Ülisuur netivajadus viitab tihti depressioonile. Seda näitas kahe aasta eest Šveitsis läbi viidud teismeliste uuring. Väga palju internetti kasutavatest koolitüdrukutest oli 86 protsendil tõsised depressioonisümptomid. Kuid masenduse all kannatasid ka need koolilapsed, kes üldse arvutit ei kasutanud.
Kuidas eristada tehnika- ja uudistehullu masenduses internetikasutajast?
Tuleb välja, et see on täiesti võimalik.
Masendunud inimesed käituvad võrgus teistmoodi kui terved. Depressioon muudab maailma värvituks ja sellisele inimesele võib internet mõjuda nagu narkootikum – ta uitab veebis ringi ilma sihita ning võib seal lemmikveebilehtede sisu värskendades lõpmata kaua aega veeta.
Sellisele järeldusele jõudsid USA Missouri tehnikaülikooli teadlased, kes kogusid andmeid oma ülikooli tudengite internetikasutuse kohta.
Masendunute internetikasutus on hüplik
Võrguühenduse pakkujalt saadi ühe kuu info üliõpilaste netikasutuse kohta. Seejärel paluti vabatahtlikel lubada uurida nende võrgus toimetamise mustrit. Nii saadud info oli väga täpne, sest uuritavatel polnud võimalik endast valetamise või unustamise teel paremat muljet jätta, nagu võib vabalt juhtuda küsitluslehte täites.
Enne võrgukasutuse analüüsimist täitsid katsealused ka depressioonisümptomite küsimustiku. Selle põhjal jagati tudengid kahte rühma. Tuli välja, et depressiivsed noored kasutasid internetti üsna eripärasel moel. Nad mängisid palju, vaatasid tihti videosid, jagasid rohkem faile ja kasutasid suhtlusprogramme. Samuti saatsid masendunud rohkem e-kirju.
Võrgus uitasid nad suure osa ajast ringi ilma erilise sihita. Keskmine depressioonitunnustega tudeng vaatas videoklippe, sukeldus seejärel oma kirjakasti ja vastas paarile meilile ning suutis veel suvaliste inimestega
MSNs lobiseda. Kõik vihjab tõsistele keskendumisraskustele, mis on depressiooni puhul iseloomulik.
Sellised harjumused võivad olla ka tehnikahuvilistel või suhtlemisaltitel inimestel, kes laevad pidevalt uusi programme alla ning otsivad infot. Kuid nende internetikasutuses on näha kindlad mustrid – näiteks külastavad nad pidevalt samu lehekülgi. Lisaks on nende internetihuvi pidev. Depressiivsed seevastu võivad pärast pikka arvuti taga istumist paariks päevaks interneti kasutamisest üldse loobuda.
Kommentaarid (0)