Anne Velli: "Vello surm pole mulle siiani kohale jõudnud" (29)

"Kui ma teada sain, et Vello on surnud, polnud mitte midagi mõelda, peas polnud ühtegi mõtet," ohkab lauljanna Anne Velli. Ta on õnnetu. "Lein tuleb ju pikkamisi. Praegu tulebki juba." Lauljanna hääl murdub. "Ma tunnen, et ei saa rääkida," ütleb ta ja vaikib. Need on minutid, mis on täis valu.

See on ka mõistetav, sest alles tänavu märtsis esitles Anne Velli oma elulooraamatut "Türkiissinine", mille esitlusel paluti tal öelda kolm inimest, kes on tähtsaimad ta elus. Anne vastas toona esimese hooga: "Vello Orumets!". "Oleme Velloga sõbrad juba 1968. aastast saadik," rääkis lauljanna. "Oleme temaga väga sarnased – lavalgi klapib kõik suurepäraselt ja kõik need aastakümned oleme saanud tülita läbi. Kujutan ette, et igaüks tahaks ta sõber olla, aga minul on see au."

"Kui kellegi kohta võib öelda staar, siis oli seda Vello," ütleb Anne Velli. "Vello oli absoluutne täht!" Lauljanna meenutab, et koos tähtansambli Laine ja Vello Orumetsaga askeldas ta solistina neli pikka aastat 1969–1972. "Tema oli põhiline solist ja mina siis tema kõrval," annab Anne Velli endale aru, et õhtu peaesineja oli ikka ja alati Orumets, mitte tema. Aga isegi siis, kui Orumets Lainest lahkus, jätkusid projektid Orumets-Velli ikkagi. "Meil oli koos palju kontserte," meenutab Anne Velli.

"Kes mulle nüüd helistab?"

Ehkki viimati kohtusid endised kolleegid tänavu 8. märtsil Anne Velli elulooraamatu esitlusel, olid nad telefoni teel vaat et lahutamatud. Kõned käisid kogu aeg. "Me rääkisime iga päev 2–3 tundi telefoni teel," räägib lauljanna, kelle päevakavva kuulus iga päev vestlus Vello Orumetsaga. Teemad olid Velli sõnul igapäevased – alates sellest, mida teine sööb ja lõpetades sellega, mida kumbki teeb. Või siis lihtne küsimus "kuidas läheb?", mida Vello Orumets tavatses pärida. "Tavalised sõprade jutud," ohkab Velli, kelle murekoormat vajutab raskemaks see, et pärast Vello lahkumist pole enam, kellega kõnelda: "Kes mulle nüüd helistab? Ei olegi ilmselt enam nii, et keegi helistaks iga päev."

Lisaks soovitanud Orumets, kes agaralt telerit vaatas, alatasa Vellil mõnele Venemaa telekanalile klõpsata, sest sealt tulevat mõni hea kontsert. Anne Velli siis vaataski, sest Orumetsal olnud erakordsed teadmised Vene artistidest ja seega ka põhjust, miks sõbrale neid vaadata soovitada: "Tal oli fenomenaalne mälu ja ta raputas varrukast fakte."

Merle Lilje: "Ma sain täieliku šoki!"

Merle Lilje, ansambli Laine lauljanna ja Vello Orumetsa pikaajaline kolleeg, on sama heitunud kui Anne Velli. "Ma sain täieliku šoki," ohkab Merle Lilje. "Ma ei tulnud selle peale, et Velloga võib midagi juhtuda." Nimelt olla Vello Orumets öelnud, et läheb Tartu ülikooli kliinikumi südamestimulaatorit paigaldama ja rõhutanud, et see on tavaline operatsioon. "Ta ütles, et see on tavaline asi," sõnab Merle Lilje, kes ei osanud oodatagi, et midagi sellist kui surm üldse juhtuda võib.

Et ebaõnnestunud operatsioon Vello Orumetsale surmaga lõppes, võtab Merle Liljelt sõnad suust. Nagu Velligi on ta lihtsalt õnnetu. "Tühi tunne on," ohkab Merle Lilje. "Loomulikult oli Vello Orumets meile kumiir. Ta oli meile kõige tähtsam, erakordne ja oluline inimene. Ning me ei kujuta elu ilma temata ettegi." Merle Lilje lisab, et kõigi koostööaastate jooksul on Laine naised Vello Orumetsa kui erakordselt head inimest hindama õppinud: "Alati viskas ta nalja, tögas meid ka ja teinekord võttis laulmise ajal laval ka ootamatult käest kinni. Kõik me armastasime teda tõesti väga. Ning see tunne oli vastastikune."