Inimesed

ERKI moešõu sünniajad: Moskva komnoored püüdsid eestlaste rõivamoodi välja vilistada (1)

Elo Odres, 26. mai 2012, 09:10
KEELATUD VÄRVID: Leena Ljutjuk ja Maire Valdma (vasakul) esitlemas Leena skandaalset kollektsiooni «Tutid», milles sinised tutid koos valge paela ja mustade saabastega m oodustavad sinimustvalge kombinatsiooni. Selle sattumine filmilindile põrmustas ETV võttemeeskonna kahe päeva töö. Foto: Erakogu
"Midagi otseselt nõukogude korra vastast etenduses ei olnud, aga kollektsioonis "Roosad mehed" olid poisid rõivastatud militaarstiilis kostüümidesse, ainult et... roosat värvi. Vihjeid militaar-stiilile ja suisa Saksa mundritele oli teisteski numbrites," kirjeldab moekunstnik ja kunagine ERKI moešõu korraldaja Lee Reinula põhjusi, mis võisid Eesti ühe populaarsema moeetenduse algusaastatel Moskva keemiatudengid kunagise etteaste ajal närvi ajada.

ERKI moešõu, mis täna tähistab järjekordse etendusega oma 30. sünnipäeva, oli tuima ja halli nõukogude aja viimase kümnendi üks legendaarsemaid üritusi, mille meenutamine praegustel keskealistel aastakümneid hiljemgi silmad särama paneb.

Moekunstnik ja Müürigalerii omanik Maire Valdma, kes algusest peale oli üks šõu korraldajatest, meenutab, et idee teha tudengite moeetendus tundus algul täitsa pöörane. "Mäletan üht korda enne esimest šõud, kui istusime ERKI fuajees ja arutasime seda asja. Meie kõrval istus Henry Laks, kes õppis nahakunsti. Ta kuulas meie juttu, haaras ühel hetkel kätega peast kinni, ütles: "Te olete hulluks läinud!" ja läks minema," naerab Valdma. "Tänapäeval teevad isegi tavakoolid oma moešõusid, aga tollal..."

Sinimustvalged tutikesed

Esimene ERKI moešõu 1982. aastal oli järgmistega võrreldes mõnevõrra vaoshoitum. Suure osa laval näidatavast moodustasid koolis tehtud kursusetööd. "Esimene aasta oli siiras, naiivne, lõbus," meenutab Valdma. "Järgmisel aastal koolitöid enam võtta polnud, siis tegime šõuks spetsiaalseid asju ja etendus muutus teatraalsemaks."

Igal aastal oli laval üle 10 erisuguse teema eri numbrites. "Me valmistasime oma asju ikka väga tõsiselt ette," kummutab Valdma arvamuse, nagu oleks nad ainult pulli teinud.

1983. aasta šõust tahtis ETV teha saadet. Võttegrupp oli kaks päeva kohal, lindistati mitu tundi materjali, aga eetrisse ei jõudnud sekunditki. Ühes kollektsioonis olid kleidi küljes sinist, musta ja valget värvi tutid, mis õnnetul kombel kaamera ette jäid. Sellest piisas, et kogu saade veto saaks. Kes seda enam täpselt mäletab, aga Valdma arvates ei olnud need tutikesed isegi mitte tahtlikult "kahtlases" värvikombinatsioonis.

Tol ajal olid ülipopulaarsed Tallinna Moemaja moedemonstratsioonid. Üks ERKI moešõu number, mille valmistas ette Kaire Tali, parodeeris moemaja etendusi. "See oli humoorikas, mitte pahatahtlik," täpsustab Valdma. "Me naersime kõige üle – enda üle ka."

Kui Eestis läksid kunstitudengite absurdivõtmes šõud hästi peale, siis nõukogude korrale lojaalsemates vennasvabariikides põhjustasid need nii mõnelgi korral pahameelt. Näiteks oli Valdmal koos Leena Ljutjukiga number nimega "Breik". Mõlemal tüdrukul olid alles vanaemade vist saja aasta tagused uhked pitsidega pesuesemed ja tekkis mõte nendega midagi ette võtta. Tekstiilitudeng Kadi Pajupuu tõi neile ühe Lääne populaarse muusikapala lindistuse ja ütles, et selle järgi tantsitakse breiki. Maire ja Leena panid ühte numbrisse kokku vana aluspesu ja breigi ning lisasid sellele meeste ülikonna.

"Me ei teadnud breigist midagi, aga liigutasime ennast muusikaga kooskõlas ja tegelikult tuli see üsna breigi moodi välja küll," hindab Valdma tagantjärele. Kui nad selle kavaga Lvovis esinemas käisid, ehmatas sealse ülikooli direktriss aga üsna ära, kuna Maire ja Leena tegid oma numbris ka natuke striptiisi: võtsid ülikonnad muusika saatel ära ja jäid vanaemade aluspesu väele.

Vilekoor Moskvas

Kui šõu esimesed korraldajad 1985. aastal lõpetasid, võttis teatepulga üle järgmine seltskond. Nende üks eredamaid mälestusi on esinemine 1987. aastal Moskva keemiainstituudis.

Moekunstnik Lee Reinula meenutab, et pärast Tallinna etendust tuli tema juurde üks vene poiss, oli väga vaimustuses ja kutsus neid Moskvasse esinema. "Hästi kena poiss oli, lubas kõik ära organiseerida. Muidugi me jäime nõusse. Sõitsime suurte kohvrite ja suurte lootustega Moskvasse," räägib Reinula.

Eestlastele lubati uhket vastuvõttu, tegelikkus osutus aga lutikatest kubisevaks räpaste linadega ühiselamuks äärelinnas. Etendus ise oli aga vene noorte maitsele nii teistsugune, et see vilistati kolmandal minutil lihtsalt välja. "Tegime oma asja vilekoorist hoolimata siiski lõpuni," ütleb Reinula. Kahju oli nende küllakutsujast, kes oli piinlikkusest endast väljas.

Midagi otseselt nõukogude korra vastast etenduses ei olnud, aga kogu meeleolu oli lihtsalt täiesti teisest maailmast. Reinula enda kollektsioonis "Roosad mehed" olid poisid rõivastatud militaarstiilis kostüümidesse, ainult et ... roosat värvi. Vihjeid militaarstiilile ja suisa Saksa mundritele oli teisteski numbrites. Võib-olla oli põhjuseks ka taustamuusika, näiteks Nina Hageni saksakeelsed laulud.

Kümnete meetrite kaupa roosat kangast oma numbriks sai Reinula Tallinna Kaubamaja vaateakendelt. Riie oli küll laiguti pleekinud, aga kes tollal sellest sai hoolida. Peaasi, et midagigi oli! Näiteks õmblusmasinaid oli ERKI moekateedris vaid paar tükki, aga õnneks töötas üks šõu korraldajatest – Andro Kööp – Lasnamäel õmblusmasinate laenutuses.

Kuus aastat pausi

Piiride avanemisega käivitus hoogne rahvusvaheline koostöö, Eestis lõid laineid Enelini glamuursed moepäevad. Nõukogude ajal puhast kunsti teinud erkikatel tekkis ühtäkki võimalus raha teenida. Äsja asutatud Ivo Nikkolo firmat saatis pöörane edu. Võrno usub, et just Nikkolo eeskuju pani paljusid moekunstnikke mõtlema edule ja rahale. Tekkis palju uusi ettevõtteid, kes kõik vajasid noori moekunstnikke. Puhta kunsti tegemise asemel oli vaja ennast investoritele näidata müüvate asjade loojana.

ERKI moešõu pidas vahet kuus aastat. 1995. aastal korjas aga idee üles taas uus põlvkond erkikaid Reet Ausi eestvedamisel. Sealtpeale on ERKI moešõu olnud igal aastal. Nii ka tänavu: täna, 26. mail kell 19 Kultuurikatlas.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee